Eduard Wiiralt " Põrgu"
keskpunkt, kes toob iga päev ühiskonda natuke põrgut juurde.
See teos on äärmiselt narratiivne ehk jutustav. Mina arvan, et igal deemonil ja
nende abilistel, kes maalil on, on oma lugu ning nad kõik peegeldavad erinevaid
emotsioone. Teos on seotud mitte niivõrd muinaslooga, vaid pigem
teispoolsusega. Kujutatud on teispoolsuse tumedamat külge, kuhu ükski inimene
tõenäoliselt sattuda ei taha.
Minu isiklik arvamus on, et teos ei saa olla teemavaba, sest see mida kunstnik
maalib kõik see ongi teema. Teos "Põrgu" paneb mõtlema ühiskonna elule,
tulevikule ning elule peale surma. Paneb mõtlema, kui palju põrgut on tegelikult
meie igapäeva elus. Iga inimese elus on kord hetk mil on täielik põrgu lahti, ükski
asi ei loksu enam paika ja inimene on murdumise äärel. Mina ei usu, et inimene
üksi oleks suuteline kogu seda segadust ja hullust ise tekitama.
Teos on valminud vasegravüürina ning värvi osakaal on väike ja loob pigem