Tavaliselt kasutatakse selleks metallpuru. Nimelt toimib metallpuru katalüsaatorina. Ta aitab kaasa sellele, et metaani molekulid kõrge temperatuuri juures lagunevad, nii et tekib süsiniku 6 aatomite pilveke, ms sadestub siis metallitükikestele ja moodustabki seal nanotorusid. Jaapani teadlane Daisuke Takagi ja ta kolleegid on aga otsustanud asendada metallipuru hoopis teemandipuruga. Katsed on näidanud, et kui juhtida gaasilist etanooli üle teemandipuru, hakkavad nanotorud sel purul lausa metsana vohama. 7 KOKKUVÕTE Teemant on kõige kõvem Maal leiduv looduslik mineraal. Teda saab kasutada paljudes kohtades. Kindlasti üks tuntuim on juveelitööstus, kuid seal hulgas ka erinevad noad, viilid ja
kimberliittoruni. Lahtilõhutud sinine kimberliit saadakse maapinnale ja sõelutakse teemantide leidmiseks läbi. Ajalugu Teemante hakati arvatavasti kaevandama Indias, esimene kirjalik märge pärineb aastal 296 e.m.a valminud budistlikust tekstist. Mõni uurija väidab siiski, et möödunud aastal Hiinast avastatud tseremoniaalsete matusekirveste, mida dateeritakse ajavahemikku 25004000 aastat e.m.a, pinnaviimistluse kvaliteet viitab sellele, et neid on poleeritud teemandipuruga. Teemante kasutati läbi aegade paljudes kultuurides nii ehetes kui ka töisel otstarbel. Ristiusu levides kadusid teemandid pea tuhandeks aastaks Euroopa ehetelt kristlastele ei meeldinud, et kive kasutati varem amulettidena, ka tõkestasid araablased teemantide vedu Indiast Õhtumaale. 13.14. sajandil aga hakkas teemantide kasutamine Euroopaski taas aina enam levima. Esimese teadaoleva teemandiga kaunistatud pulmasõrmuse sai Burgundia hertsoginna Marie 1477