Referaat Tapa raudteejaam
1916.a. ehitati paekivist depoohoone auruvedurite remondiks. 1960. aastatel seda
rekonstrueeriti, 1988.a. anti käiku uus depookorpus. Aastate jooksul kujunes Tapa vagunite
remonditsehh Eesti suurimaks kaubavagunite remondiettevõtteks. Praegu remonditakse aga
Tapal kõiki Eesti Raudteele kuuluvaid kaubavaguneid.
Põhja-Eesti tähtsaima raudteesõlmena on Tapa eelkõige raudteelaste linn, sealses
raudteejaamas (77 km Tallinnast, 133 km Narvast, 112 km Tartust), veduri- ja vagunidepoos,
teejaoskonnas jt. raudtee-ettevõtteis töötab ligi 1000 in. (u. 2/3 linna töötajaist).
3
Tapa raudteejaama areng aastas 1876. kuni tänapäevani
1876. aastal
seoses Tapa sõlmjaamaks saamisega, ehitati jaama territooriumile (veetorni taha)
veduridepoo, mis sai korraga remonti võtta kaks vedurit. Seal toimus vedurite remont kuni
XX sajandi alguseni.
1912. aastal
ehitati uus veduridepoo auruvedurite remondiks, millele 1938. aastal lisandusid