Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Add link

"teatrimaastik" - 4 õppematerjali

teatrimaastik on muutunud paindlikumaks, valitseb postmodernistlik stiilide paljusus • Repertuaariteatrite kõrval on üha enam vabatruppe ja projektiteatreid • Tsensuuripiirangud puuduvad, kuid piirab raha • Üha enam võetakse kasutusele nn leitud mängupaiku • Külalislavastajad ja –näitlejad, vähem püsiseoseid kindla trupiga • Festivalid, kontaktid, loomingulised mõjutused
thumbnail
15
rtf

Eesti teatri ajalugu

3 1. Näitemäng rahvusliku ärkamise ajal ................................................................4 2. Kutseliste teatrite rajamine ...............................................................................5 3. Teatrielu areng aastatel 1918-1940...................................................................6 4. Eesti teater pärast II maailmasõda....................................................................7 5. 1950-1970. aastad.............................................................................................8 6. 1980. Aastad....................................................................................................10 7. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud arengud................................................11 8.Viimase aja aren...

Kirjandus
127 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rumm ja viin retsensioon

Monotüki peaosas on Ott Sepp ning lavastajaks Tanel Joonas, kelle jaoks on see esimene katsetus lavastajana. Lavastuses jutustab kolm päeva järjest purjus olnud iirlane kuidas tema alkoholist põhjustatus probleemid, mida oli kainena talumatult raske ära kannatada, olid viimase kolme päeva jooksul hakanud justkui lumepallina edasi veerema ning olid eriti teravaks muutunud. Alustuseks räägib mees, kuidas ta noorena oma naise rasedaks tegi ning seejärel temaga abielluma oli sunnitud. Seejärel oma viimasest kolmest päevast - oma bossist, keda ta ei sallinud ning kelle auto pihta oma tööarvuti viskas, kuidas ta oma naistelt poes peksa sai, seiklustest baarides, kuidas ta ühel kontserdil maailma kõige ilusamat naist nägi, kellega tal koheselt oli nähtamatu side (,,Kuidas nad siis ei näinud, et...

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria ­ - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraama...

Eesti teatri ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
42
docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

1948. aastal käivitus teatrite reorganiseerimise kampaania, mille tulemusena jäi Eestis 1950ndate alguseks tegutsema vaid viis emakeelset sõnalavastusteatrit: 1948. aastal ühendati „Kannel” ja „Säde” Lõuna-Eesti Teatriks ning Riikliku Noorsooteatri (endise Tallinna Töölisteatri) liitmisel Tallinna Riikliku Draamateatriga moodustati Uus Teater; 1949. aastal liideti Uue Teatriga omakorda „Estonia” draamatrupp, mis tähendas suurte annete ülitihedat kontsentreerimist ühe teatri katuse alla. „Estonia” jäi seega ainult muusikateatriks ja Riiklik Draamateater Tallinna ainsaks sõnalavastusteatriks. Ümberkorralduste käigus suleti Narva Teater Paides (1950), Kuressaare teater ja Lõuna-Eesti Teater (1951), samuti teatriinstituut (1950). 1948. aastal asutati Tallinnas Vene Draamateater. Kuigi teatrite süsteem põhimõtteliselt 27 säilis, jäi üldine teatrimaastik siiski hõredamaks ja vaesemaks. (Ettehaaravalt: XX sajandi teisel poolel, mitme aastakümne vältel toimis emakeelne teater võõrkeelses ja -meelses nõukogude ühiskonnas aga vaieldamatult rahvuslikku kogukonda ühendava omalaadse pelgupaiga või isegi pühakojana. Või teisisõnu: „teatri prestiiž inimese isikliku ja ühiselu mõtestajana” oli toona tõesti suur – Vellerand 2003: 239.) Stalinismi tugevnemine 1940ndate lõpus – murdepunktiks ühiskonna langemisel üldise hirmu ja ebakindluse õhkkonna meelevalda oli 1949. aasta märtsiküüditamine – tõi kultuurielus kaasa räiged rünnakud nn. kodanlike natsionalistide vastu, mis tipnesid 1949. ja 1950. aastal. EK(b)P KK VIII pleenumile (1950) järgnenud ideoloogilise klaperjahi käigus sattus põlu alla ka mitmeid teatriinimesi (Ants Lauter, Priit Põldroos, Kaarel Ird, Leo Kalmet, Mari Möldre, Ruut Tarmo jt.). Ainuõigeks kunstiliseks laadiks tunnistati ametlikult nn....

Eesti kultuuriajalugu
8 allalaadimist


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun