20. sajandi I poole eesti kirjandus
Üldsusele
meeldis Siuru, sellepärast, et see oli paljude jaoks kättesaadav , aga poeetides puudub nn
lihtinimeste tunnetemaailm, mis neile ei meeldinud.
Siuralased tahtsid jätta sügava kuid enesekeskse ja subjektiivse mulje. Nad ütlesid, et igalühel
on õigus elada omamoodi, niisugusena, nagu teda on loodud.
Draama
Õ lk 167-183 lug
1. - Lk 198 ül 1 ja 2 (Teater ja näitekirjandus)
1) 1940.aasta lõpuks tõusis nende arv kümneni. Teatrilinnade hulka kuulusid peale
Tallinna ja Tartu ka Pärnu, Viljandi, Narva, Kuressaare ning Rakvere. Iga inimene kes
soovis ja tahtis teatrisse minna, oli see kindlasti kättesaadav. Lihtsam oli loomulikult
linnainimestel, aga kes elasid kaugemal, ka neile ei olnud teater väga kaugel, sest eesti
on väike ja peaaegu igas maakonnas oli üks teater.
2) 1930. aastate fenomeniks võib pidada omateatrit, sest tähtsale kohale toodi just eesti