instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele Heliteoseid kokku ligi 115 "Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96 "Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008 (suurvormid) Teosed ja tunnustused Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides. “Pärt in primetime” Belgia Antwerpen Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia välisliige, 1991 Rakvere aukodanik, 1995 Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996 Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisauliige, 1996 Tartu Ülikooli audoktor, 1998 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998
mõistetakse olenemata rahvusest vanusest või muust aspektist, Pärt on teinud muusikat kaua ta on kogenenud ning armastab seda, mida teeb. Kui see kõik poleks nii ei oleks teda nii paljude auhindadega tunnustatud ja palavalt armastatud. Arvo Pärt on Eesti helilooja, kelle looming on tuntud ning armastatud kogus maailmas. Pärt on pärjatud paljude auhindadega ning tema muusika ei kõla mitte ainult kontserdisaalides ,vaid ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides. Põhiliselt loob helilooja klassikalist ja vaimulikku muusikat eelkõige on tuntud ta isikupärase minimalistliku kompositsiooni tehnika tintinnabuli-stiili poolest, mille ta ise on loonud 1970 alguses. Filmi tegijad on enim armastanud tintinnabuli-palasid "Spiegel im Spiegel" (1978), "Für Alina" (1976), "Fratres" (1977) ja "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). Pärdist on kirjutatud ka pajlu raamatuid eri rahvuses inimeste poolt eri
annaabi.ee 
