Ott Arder
Arder sai sisse peda raamatukogunduse ja bibliograafia eri-alale.
Kuid õige pea kukutas vastav troika ta Kommunistliku Partei ajaloo eksamil läbi. Sestpeale
proovis rahutu hingega luuletaja mitmeid ameteid, kuni jäi 1974. aastal vabakutseliseks
kirjanikuks. Kirjanike liidu liige alates 1990. aastast
Arder debüteeris 1973. aastal ajakirjas "Noorus" lühijutuga "Kodanik Arved Asi
juhtum". Edaspidi avaldanud ajakirjanduses luulet, kirjutanud ka laulutekste tele- ja
teatrilavastuste tarbeks. Samuti on ta tõlkinud lasteraamatuid ja kirjutanud naljakaid,
sõnamängulisi ja mitmeplaanilisi lasteraamatuid, nagu näiteks "Bumerang", "Koer poiss sõitis
jänest", "Mine metsa" ning täiskasvanutele mõeldud luulekogusid "Tasakaalukeeled" ja "Valge
raamat". Täiskasvanute luulekogusid jõudis Ott Arder avaldada vaid kolm: "Ükskõiksus"
(1982), "Tasakaalukeeled" (1988) ja "Tähetolgus. Tähe(d) tolmus" (2001).