Keskaja kirjandus
Loomingus avaldub keskaegne maailmavaade. "Väike ja Suur
testament" - suhtub nendes teostes kõigesse, ka iseendasse irooniga. Räägib
kannatustest ja armastusest. Ülistab viina ja joodikuid. Räägib palju ka surmast.
Esimene keskaegne autor, kes päärab tähelepanu inimse isiksusele. Püüab
iseennast tunnetada ja tundma õppida. Sillutab oma loominuguga teed
renesanssi, kus inimene tõuseb esiplaanile.
Näitekirjandus
Kujunes välja kristlikust liturgiast. Esialgu toimusid teartaliseeritud rituaalid
kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt edasi linnaväljakule.
Alguses olid ned kirjutatud ettekandmiseks preestlitele ja koorpoistele, hiljem ka
lihtkodanikele. Teatritekstid muutusid ajajooksul keerukamaks, nagu ka
lavaseadmed. Lavastused pidid olema tõetruud, laval olid ka elusad loomad,
näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Saatels oli instrumentaal või
vokaalmuusika.
Teater oli keskaja inimestele kunstiliikidest kõige lähemal