Samas puutub tänapäeval selliste eetika pingeolukordadega pidevalt kokku. Kasutatud allikad: 1. http://www.eetika.ee/et/meditsiinieetika 2. http://syg.edu.ee/~peil/ut_alused/eetika.html 3. http://cmsimple.e-ope.ee/eetika/?Teadust%F6%F6_eetika_eesm%E4rk 4. https://www.scu.edu/ethics/focus-areas/bioethics/resources/cases-in-medical-ethics- student-led-discussions/ 5. http://www.eetika.ee/et/eetika/eetika-moraal 6. http://www.eetika.ee/et/teaduseetika/teadustoo 5
· Anvelt, K, 2006, Arstitarbeid hakatakse steriliseerima kiirgusega, Postimees (http://www.postimees.ee/020206/esileht/siseuudised/190684.php) · USGS, 2008, Science for a Changing World, Vulcano Hazards (http://volcanoes.usgs.gov/hazards/gas/index.php) · Ohvril, H, 2008, Kas vulkaanid mõjustavad Eesti õhu läbipaistvust, Tartu Ülikooli Füüsika instituut (http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/teadustoo/aerosool/vulkaaniline_kaug moju/vulkaaniline_kaugmoju.html) · Mitt, L, 2005, Õhusaaste (http://74.125.39.104/search? q=cache:AgB0pbZEHcMJ:www.htg.tartu.ee/~c4liis/bio %25202.doc+keemilised+saasteained&hl=et&ct=clnk&cd=5&gl=ee) 8
Nii nijiteks ei uurita enamasti koiki liike korraga, vaid keskendr-rtak- probleemi se tihele liigile. Selle tulemusena saamegi oletatav .. FJ>a-=:: vastus sc::--".: teadussuuna, mis urrrib nAiteks merikotka oko- loogiat (.ioon. 1 .11.). Molekulaarsel tasemel v6ib aga teadustoo piirduda ilhe organelli m6nede vaatluste katse- Ja ja katsete _* +VaatUS- biokeemiliste reaktsioonide v5i struktuuridega. korraldamine tulemused Lisaks uurimisobjektile on teadustoo ttheks olu-
5. AS ÖkoSil, InNomine. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla on saneeritud. 2008. - Eesti Loodus. http://www.eestiloodus.ee/artikkel2610_2582.html (30.03.2016) 6. Eesti kultuurimälestiste riiklik register. 2016. Mälestised. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument (02.04.2016) 7. Eesti rohevöö militaarobjektid. (2011). Tartu: Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. http://pk.emu.ee/struktuur/maastikukorralduse-ja-loodushoiu- osakond/teadustoo/projektid/rakendusprojektid/interreg-projekt-baltic-green-belt/kaardid/ (02.04.2016). 8. Kalda, A. 1958. Laialehiste lehtmetsade kaasaegne levik Eesti NSV-s. Tartu. viidatud Põhja-Eesti rannikumadalik ja Soome lahe saared. 1998. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 52 vahendusel. 9. Kink, H. 2006. Kas meie pankrannik mahub maailmapärandisse? - Eesti Loodus. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1683 (31.03.2016). 10. Linkrus, E. 1998
annaabi.ee 
