„Mõistatuslik Muinas-Eesti"
pooldajate vahel toimuma diskussioonid ja arutelud, mis taotlevad veenmiseesmärki
(Chalmers 1998, 144). Kui nüüd eeldada, et M. Remmeli lähenemise puhul on tegemist teise
n.ö konkureeriva lähenemisega, millel on oma normaalteadus, paradigmad ja järgijad, siis
selle teaduslikkust võiks tõestada just teaduslikku diskussiooni astumine, veenmine,
argumenteerimine ja seeläbi ehk isegi teooriate ning meetodite (kas või kriisini ja
teadusrevolutsioonini) edasiarendamine. Kahjuks keeldub aga M. Remmel juba raamatu
eessõnas igasugusest arutlusest ja teemaarendusest: ,,Kuna kirjutan ladusalt loetavat
raamatut, mitte pedantsete tsitaatidega teaduslikku traktaati, võin ma oma vastasleeri
arvamustesurve küll teadmiseks võtta, kuid loobuda sõnasõdadest ning hoolikalt ehitatud
mõttehoone kivihaaval lammutamisest." (Remmel 2007, 9). Nii ei saagi ilmselt küsida, kas