silmakirjatsejad vaimulikud, auahned. 6. Kust said realistid ainest oma loomingu jaoks? Realistid said ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 7. Nimeta silmapaistvaid prantsuse realiste. Guy de Maupassant, Alphonse Daudet, väikevormide viljelejad. Jules Verne, ajaviitekirjanik, uueaegse teaduslikfantastilise kirjanduse rajajaid. Gustave Flaubert. Stendhal. 8. Kes kirjanikest põdes stiilipiinu, milles see väljendus? G. Flaubert põdes stiilipiinu. Teda kiusasid kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmissaamisega, ta ei jäänud nendega kunagi rahule. Ta väitis, et tuleb ,,puhastada oma laused valkjast rasvakihist ja säilitada üksnes tegelaste muljed või sõnad
Seejuures aga tõsteti enamikes sedalaadi teostes mineviku kirjanduses harilikult esile kangelane, kes seisis kaugel ühiskondlikest huvidest ja otsekui reeglina -- konfliktis tegelikkusega. Nõukogude kirjanduses seatakse esikohale teistsugune kangelane --, uue ühiskonna inimene, kes peab end oma rahva lahutamatuks osaks, kelle elu ja tegevuse peamiseks eesmärgiks on oma sotsialistliku kodumaa teenimine. A. N. Tolstoi romaanides võib juba märgata nõukogude teaduslikfantastilise kirjanduse uue kangelase - jooni revolutsioonivõitlejate Gussevi («Aeliita») ja Selga («Insener Garini hüperboloid») näol. Ühtaegu tõukab kirjanik troonilt traditsioonilisi üksikkangelasi, keda rusub ümbritsev ühiskond, kisub neilt maha romantika-oreooli A. N. Tolstoi teoste paatos seisab kangelaste püüdlustes olla oma rahvaga, oma kodumaaga, luua uut elu. A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilised teosed omavad kunstilisest küljest samasuguseid jooni, mis on