Vähk
organismi kontrollile. Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire
kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks
loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest.
Teiseks pahaloomulise kasvaja tüübiks on sarkoomid, mis saavad alguse sidekoe rakkudest.
Kuna mõlemale tüübile on omane ühtne käitumne, siis on populaarteaduslikus kui ka kohati
teaduskirjanudses pahaloomulised kasvajad kokku võetud ühe nimetuse- vähk alla. (Labotkin
2004).
Kasvajate teke
Ühtset seisukohta kasvajate tekke põhjuste kohta pole. Kasvajate põhjuste kohta on esitatud
palju teooriaid ja nende modifikatsioone. Enamasti peavad need silmas pahaloomuliste
kasvajate , esmajoones vähi teket. Põhilisi seisukohti on võimalik klassifitseerida.
1. Füüsikalis-keemilise teooria järgi põhjustavad kasvajate teket füüsikalised või
annaabi.ee 
