kümblusruume, Henri Matisse'i ,,Tants" oli mõeldud aga ärimees Sergei Stsukini häärberi trepikotta. Iga kunstiteos on olnud kunagi kaasaegne ja allunud praktilistele või ideoloogilistele nõuetele, loodud vastavalt oludele ja oskustele. Kunstiajalugu on mõnes mõttes õnnelike leidude ajalugu, tellija soovide ja ideoloogiliste ettekirjutuste ajalugu, mida hinnatakse pidevalt ümber uuest ja kaasaegsest vaatepunktist lähtuvalt kas mõjutatuna filosoofilise aluse muutusest või uutest teadusavastustest (vt Heie Treieri artikkel). Teostest, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad või mida ei ole õnnestunud leida, ei saa kunstiajalugu rääkida. Igal juhul on kunstiajaloo olemus ebastabiilne ja muutlik ning seotud laiemate filosoofiliste ja poliitiliste jõujoontega. Mitte ükski teos ei ole sedööver iseeneses, vaid alati ja ainult ühiskondlike ja ajalooliste väärtustamiste ja suhete kontekstis.
ning finantsstruktuur. Perez: "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad kogu antud paradigma kestuse vältel." Perezi teooria kohaselt jaguneb iga innovatsioonitsükkel kaheks: toimub revolutsioon, millele järgneb saavutatu kasutusele võtmine ja teistesse harudesse levimine. Installatsiooni perioodil ehk esimese 10-20 aasta jooksul toimub 90% teadusavastustest. Antud faas on hästi kapitalimahukas, kus kulud on kõrged, riskid ja ootused suured. Järgmises faasis kulud ja riskid vähenevad ning kasum on suurem. Rakendamise faasis iseloomustavad esimest perioodi suured tootmismahud, hea kasum ning teist perioodi kahanevad investeerimisvõimalused, vaba raha suunamine uutesse sektoritesse. Kõikides tsüklites on täheldatav läbiv majanduslik põhimõte, kus I perioodis on jõud tööstuskapitali käes ehk nende käes, kes omavad töövahendeid