Arvuti ajalugu
tööstusettevõtteis ning konstrueerimisbüroodes. Klahvarvutid on eriti lihtsad käsitseda,
andmed ja arvutuseeskiri sisestatakse neisse klahvistiku abil käsitsi. Taskuarvutid on väga
väikesed, ent paljud mudelid võimaldavad teha keerukaid teadusarvutusi. Taskuarvuti
põhisõlm on mikroprotsessor arvutusseade, mille elektronlülitus on vormitud mõne
ruutmillimeetri suurusesse pooljuhtkristalli. Selliseid protsessoreid kasutatakse üha rohkem ka
tööstus- ja kodumasinais, autodes, teadusaparaatides ja mujal, kus nad võimaldavad näiteks
automaatselt juhtida seadme talitlust või registreerida mõõteandmeid. Tänapäeva arvuti ei ole
üksnes arvutusseade, temaga säilitatakse, sorditakse ja töödeldakse igasuguseid andmeid,
sealhulgas teadus- ja tehnikatekste, konstruktorijooniseid ja muud sellist.
Arvuti ajalugu aastatel 1694 1990
Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz
liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada