Camus Sisyphose müüt
enesetapuni, kui lõpptulemus sõtlub siiski inimese enda tugvusest.
,,See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane . Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon
meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas."
Ma arvan, et Camus läheneb asjale liiga ühekülgselt, kuid tema jutus on iva. Ma aravan, et Camust
valdab absurditunne ning võibolla ei ole ta elus leidnud kohta.
Pascali
Inimeste loomulikud teadmiseed ei pruugi olla tõesed ning ebatõesed väited võivad viia tõsise
solvumiseni.Inimene peaks vaatama loodus kui tervikut uurima.
,,Kui me näeme et miski toimib alati ühtemoodi, siis järeldame, et see on looduse poolt antud
paratamatus"
Mälestus ja rõõm on tunded ja tunded on loomulikud.
Pascal arvab, et maailmas toimuvad suured asjad ning inimmõistus ei hakka sellest kunagi
arusaama. Samuti on oluline Pascali maineküsimus.
Harjumused muudvad maailma ühekülgseks