Rahvastik - soomlased
päriskarjala keel,
Aunuse karjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele
murdeks) on kaugemad.
Kultuur
16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene
soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati
hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome
keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes.
Soome hõimuliikumine
Soomlased on idapoolsete soome-ugri rahvastega suhelnud juba
möödunud sajandi teisest poolest alates Soome teadelastele on
pakkunud huvi etniline ühispärand, kultuur. Soome rahva etnilise
identise identiteedi kujunemisele on erilist mõju avaldanud karjala
kultuur (ühiseepos Kalevala). Alates 1991. aastast tähistatakse ka
Soomes järjepidevalt sugurahvaste päeva, algul samaaegselt meie
hõimupäevadega, praegu septembrikuus.