REGILAUL
rakendamise(nekrutiks võtmine vms.), lüürilisuse süvenemise ja/või regilaulustiili
lagunemisega).
Võib järeldada, et 18.sajandi alguses kuulusid regilaulud rahvaluule selliste tekstide hulka,
mis aktualiseerudes lubasid kasutada juba olemasolevaid väljendeid. Üheks selliseks
laulutraditsiooni püsimise eelduseks oli see, et reeglina ei kujutata neis ajaloolist aega,
regilaulu ei kammitse ajastukroonika. Teabekesksed lood, nagu aja-ja isikuloolised
muistendid või pajatused, pidid seevastu varasemaid teadmisi, kogemusi ja kujutelmi siduma
konkreetsete kaasaegsete faktidega.
Regilaulud kuulusid niisuguste sündmuste juurde, mis oma korduvuses saavutasid
igavikulisuse mõõtme, teabekesksed pärimusliigid olid aga suunatud ajalooliste tõsiasjade
meelespidamisele.Regilaule ei ole saanud saatuslikuks rahvastikukatastroofid, saatuslikuks sai
hoopis talurahva elustiili muutus 19. sajandil.