Arengubioloogia eksam
kondroblastid - luud. Jäsemepungas on kaks olulist organiseerivat keskust: tipmine
ektodermaalne vall AER (jagunevad rakud, jäsemekasvav ala); polariseeriva aktiivsuse
tsoon ZPA. Jäsemepung moodustub ja kasvab FGF-morfogeenide toimel: FGF10, FGF8,
FGF4. Ka Wntvalgud.Hoiavad progressitsooni mesenhüümirakke jagunevas seisundis
(FGF8 mRNA avaldub AER alal; FGF10 indutseerib jala seal kus ta normaalselt ei
moodustu; Inimesel ja kanal: Tbx5 määrab ülajäseme, Tbx4 alajäseme.
Jääseme proksimaal-distaalne pattering. Kahe morfogeeni vastassuunalise gradiendi
koostoimel: retinoolhape somiitidest ja FGF’d AER-st. Retinoolhappe sünteesi määravad
vastava kehasegmendi Hox-transkriptsioonifaktorid. AER morfogeenid – jagunemist
stimuleerivad. Proksimaalsed jäseme elemendid differentseeruvad varem kui distaalsed.
Jäseme anterio-posterioorne pattering. Polariseeriva aktiivsuse soon jäsemepunga
tagumises servas. Määrab sõrmede identsust