nnetused, vgivald, aids 2)vhem arenenud riikides: nlg, kehv tervishoiu korraldus ning arstiabi kttesaadavus, vaesus,sda,veepuudus, aids DEMOGRAAFILINE LEMINEK Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu mis uurib rahvaarvu, rahvastiku koosseisu ning rahvastiku arengut. Demograafilise lemiku teooria vidab et iga hiskond siirdub aja jooksul krge sndimuse ja suremusega traditsiooniliselt tbilt madala sndimuse ja suremusega kaasaegsele tbile. RNNE Rnde 3peamist alaliiki: 1) vljarnne e. emmigratsioon- elama asutakse vlismaale 2) sissernne e. asutakse kuskilt mujale uute riiki elama 3) sisernne-riigi sisene rnne, mille alaliik on pendelrnne. Rnne jaguneb veel: 1)kaugus-riigisisene 2)kestvus-alaline 3)iseloom-vabatahtlik,kaasrnne,sundrnne Sundrnde phjused: sda ja rahvakonfliktid, usuline ja poliitiline tagakiusamine, looduskatastroofid, nnetusjuhtumid, nlg RNNET PHJUSTAVAD TMBE JA TUKETEGURID:
kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: kviniidid lhenevad, tsentromeerid kahestuvad - kromatiidid eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lpeb nende judmisega rakupoolustele. Telofaas: kviniidid kaovad, snteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nrdub keskosast sisse, tstoplasma jaguneb kaheks, kaks ttarrakku (tstokinees). Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tbile iseloomuliku kuju ja talituse. MEIOOS Eellasraku jagunemise viis, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb kaks korda (sugurakud). Meioosi kigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude kpsemisel ja eoste moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib hest diploidsest rakust neli haploidset ttarrakku. Protsess koosneb kahest jrjestikusest jagunemisest (I meioos, II meioos), mille tulemusena tekib neli ttarrakku. Jagunemised 4 faasis:
Elektritarbijate grupi sltumatu t puhul leitakse tenosuslikult kige koormatuma vahetuse koormus. Elektritarbijate suure hulga puhul, kui nende omavaheline koost on tielikult juhuslikku laadi, leitakse arvutuslik koormus installeeritud koormusest: , kasutades nudlustegurit kn. Samuti saab leida reaktiivkoormuse: , kus on elektritarbijate grupi keskmine vimsustegur. Nudlusteguri suurus on harilikult kn = 0,15..0,95 ning selle tpne vrtus leitakse ksiraamatutest vastavalt hoone/ehitise tbile. Keerulisemate koormuste korral tuleb veel arvestada, et koormuste maksimumid harilikult ajaliselt ei kattu, mistttu nende summa letab tegelikku vrtust. Seda arvestatakse samaaegsuse teguriga Ksa ja Ksr vastavalt aktiiv- ja reaktiivkoormustele: Aktiivkoormuste puhul harilikult Ksa = 0,9..1,0 ja reaktiivkoormuste puhul Ksr = 0,95..1,0. Kui sltumatute vahelduva treiimiga elektritarbijate grupi t jb vahetuse ajal tuntavalt ebahtlaseks, on kasulik asendada nudlustegur jrgneva avaldisega: ,
annaabi.ee 
