Eesti ajalugu : muinasaeg
valmistati endiselt sageli kivist. Vanema rauaaja teisel poolel, Rooma rauaajal, elavnesid
tunduvalt Eesti ala kaubandussidemed läänepoolsete aladega,muuhulgas jõudis Eestisse suur
hulk esemeid Rooma impeerumist.Raudesemete valmistamiseks hakati kasutama kohalikku
soorauda, misjärel raudesemete kasutamine hüppeliselt kasvas. Sel ajal hakati inimesi matma
tarandkalmetesse,Ida-Eestis ka kääbastesse.. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste
esmainimene, nimelt on Rooma ajaloolane Tavitus Teoses ''Germania'' maininud 1.sajandi
lõpul teiste põhjapoolsete rahvaste seas ka aeste ja finne, kellest esimesi seostatakse tavaliselt
baltlaste javiimased soomeugrilastega.
On oletatud, et Rooma rauaaja lõpul, 4.sajandi teisel poolel kuulus Eesti ala ajutiselt
Ermanarichi loodud idagootide (greutungide) hõimuliidu või riigi koosseisu, ent seda kindlate
andmetega tõestada ei saa.
Keskmisel rauaajal (450-800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga
nõrgenesid