Jason Carter
Afganistaanis, Iraanis, Põhja-Koreas ja Põhja-Iiri kriisipiirkonnas.
Jason Carteri looming on unikaalne sulam kitarri- ja harfimuusikast ning tema teosed
põhinevad reisikogemustel, kus ta räägib kõigest kogetust, inimeste elurõõmust,
maailmavalust ja paljust muust mis puudutab mingil määral meid kõiki. Teoste zanriks, mida
esitati, olid instrumentaallood sügavad ja emotsioonidest tulvil esitlused.
Carteri ettekantud teosed olid perfektsed ilma tajutavate vigadeta tavakuulajaile.
Teades, et selle pilli mängijaid on maailmas üksnes 20 30 inimest, imetlesin tema esitluste
korrektsust, puhtust ja võimekust anda edasi elus kogetut läbi muusika.
Ettekantud teosed püüdsid kõik tähelepanu ja panid kuulama. Igal lool oli oma eriline
meloodia mis sobis hästi kokku pealkirjaga ja aitas ette kujutada mis inimesega sel ajal
toimus. Lugu ,,Tere hommikust ingel" mis oli pühendatud Jasoni sõbra väiksele tütrele
meeldis mulle kõige enam
annaabi.ee 
