Ülevaade Eestis müüdavatest dekoratiivviimistluse toodetest
ning sisetingimustes ka kips- ja savikrohvid. Neid saab eri moel modelleerida tänu sellele, et
krohvi on võimalik peale kanda nii õhukese kui ka paksu kihina.
Modelleerimisel on levinuim vabakäetehnika ehk "kindakrohv": krohvikiht kantakse pinnale
suhteliselt paksu kihina ning seejärel kujundatakse pind ebaühtlaselt reljeefseks, "lainetavaks";
vahel jäljendatakse ka aluspinna vorme, nagu see vanal ajal kombeks oligi. Samuti kasutatakse
tavakrohvide puhul viltimistehnikat, kus krohv kantakse aluspinnale ja pind tõmmatakse
ühtlaseks ja siledaks. Mõne aja möödudes, segu tardumise faasis, hõõrutakse pind märja käsnaga
ringikujuliselt üle selle tulemusena muudetakse viimistlus "käe jäljega" veelgi elavamaks.
Sellist silekrohvi tehnikat on kasutatud palju vanalinna arhitektuuris.
Märga krohvimörti on võimalik harjata (nn "antiikkrohv") või struktureerida erinevate mustritega
struktuurrullide või pahtlilabidate abil