detailil on tavaliselt suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisreziimi. Tavakarastus ehk ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse ehk kahes keskkonnaskarastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida
freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. Silinderfrees, otsfrees, ketasfrees, sõrmfrees, kujufrees. 8.Puurimise protsessi üldkirjeldus. Avade töötlemise viisid puurpingis. Puurpingis kasutatavad lõikurid instrumendid. Puurimist kasutatakse läbivate ja umbavade saamiseks ja ülepuurimiseks. Puurimine, avardamine, hõõritsemine, keermestamine. Spiraalpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur. 9.Terase karastamise meetodid ja nende kasutusala. Tavakarastus - Mitte legeer- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastus Mittelegeerterastest tööriistade valmistamisel. Astekarastus Austentiit muutub martensiidiks. Isotermkarastus Beiniidi saamiseks. Pindkarastus Detaili pinnakihi suure kõvaduse saavutamine. 10.Terase noolutamise meetodid ja nende kasutusala. Kõrgnoolutus Kasutatakse teraste noolutamisel 450...650 kraadil konstruktsioonterastel. Kesknoolutus - Vedruteraste noolutamisel 300...400 kraadil.
jahutamisel. Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisreziimi. Lähtudes jahutuskiirusest ja jahutuskeskkonnast (vesi, õli või kombineeritud moodus läbi vee õlisse) eristatakse mitmeid karastusviise: tavakarastus, katkendkarastus, astekarastus, isotermkarastus jt. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas karastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt
Õli puuduseks on tema tule-ohtlikkus (süttimistemperatuur sõltuvalt õli margist on 150...320 °C piires) ja karastusvõime kadumine aja jooksul (õli pakseneb). Peale selle õli põleb ja detaili pinnale moodustub oksiidikile. Karastusviisid Olenevalt terase koostisest, detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida opti¬maalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbi¬viidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud oma¬dused. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahuta-takse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtu-miseni. Seda viisi käsutatakse süsinik- ja legeer-terastest lihtsate detailide karastamisel. Pindkarastamist käsutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koor¬musele
6.2. Alaeutektoidterase (C45) struktuur ja k6vadus HRC peale karastamist, optimaalset noolutamist? A -> M, kõvadus 60 HRC 6.3. Uleeutektoidterase (C110) struktuur ja k6vadus HRC peale karastamist, madalnoolutamist? A -> M+T, kõvadus umbes 45...65 HRC 6.4. Kuidas karastatakse teraseid (Tp, valik koos p6hjendusega)? Liigid: tava- (kuumutamine kogu detaili ulatuses) ja pindkarastus, laus- (jahutamine kogu detaili ulatuses) ja kohtkarastus Tavakarastus: · Terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või Ac3, et tagada austeniidi teke · seisustamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke · jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide (F ja T) teket Karastustemperatuuri valik tehakse sõltuvalt süsinikusisaldusest:
sisepingeid; kuumutatakse 1 h 25mm paksuse kohta T-l 500-650˚C, jahutamine toimub aeglaselt koos ahjuga. Üheks liigiks on rekristalliseeriv lõõmutus, millega kõrvaldatakse terase kalestumine pärast külmsurvetöötlust. KuumutusT=650-700˚C, mis tagab esialgse struktuuri taastumise, jahtus aeglane. Normaliseerimine - täislõõmutuse eriliik, mille puhul kuumutatud ja seisutatud detaile jahutatakse seisvas õhus 16. Tavakarastus, karastuskeskkonnad Eesmärk on ebastabiilse martensiitstrukt saamine. Tavakarastus seisneb terase kuumutamises, et tagada lähtestruktuuris austeniidi teke; seisustamises, et tagad kogu detaili ulatuses ühtlast stukti; jahutamises kiirusega, mis tagab martensiitstrukt tekke. Jahutuskiirus peab olema suurem karastuse kriitil.kiirusest. Karastuskeskkondadeks on vedelikud – vesi, vesilahused ja õlid. Vees karastamise puudusteks on deaile ebaühtlane jahtumine ristlõike ulatuses ja suur
Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevadTugevus suureneb Sitkus Survetöödeldavus paraneb Struktuurväheneb Kulumiskindlus peeneneb Lõiketöödeldavus paraneb suureneb Karastusviisid: Tavakarastus ehk ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) Katkendkarastus ehk kahes keskkonnas karastus Astekarastus detaili jahutatakse keskkonnas, mille temperatuur on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgem. Isotermkarastus ehk beiniitkarastus terast jahutatakse martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgemal temperatuuril seisutusega Pindkarastamine detaili pinnakihile suure kõvaduse andmiseks Pinnakihi kuumutamnie võib toimuda: Atsetüleenihapnikuleegiga
ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevisõmbluste jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Karastus - terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus – see on karastuse põhieesmärk. Eristatakse mitmeid karastustviise: tava- (detaili kuumutamisega kogu ulatuses) ja pindkarastust, laus- (jahutamisega kogu detaili ulatuses) ja kohtkarastust jt. Tavakarastus eeldab järgmisi etappe: - terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või AC3, et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke; - seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; - jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide (F ja T) teket.
A jahutuskeskkonnast (vesi, õli või kombineeritud moodus – läbi vee õlisse) eristatakse mitmeid karastusviise: tavakarastus, katkendkarastus, astekarastus, isotermkarastus jt. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid
kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas karastamise (time hardening, two medium quenching) korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest tööriistade valmistamisel. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi käsutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koormusele
algstruktuur on sobiv. Kuumutustemperatuur on tavaliselt 500-650 C o , kestus 1tund 25mm detaili paksuse kohta. Jahutus peab olema aeglane. a) Madallõõmutuse üheks liigiks on rekristalliseeriv lõõmutus, millega kõrvaldatakse terase kalestumine. Kuumutustemperatuur on tavaliselt 650-700 o C . 7 TERASE KARASTUS Karastuse eesmärgiks on ebastabiilse martensiitstruktuuri saamine. Tavakarastus seisneb: 1) Terase kuumutamises, et tagada lähtestruktuuris austeniidi teket; 2) Seisutamises, et tagada kogu detaili ulatuses ühtlast struktuuri; 3) Jahutamises kiirusega, mis tagab martensiitstruktuuri tekke. Kuumutustemperatuur valitakse (joon.3) alaeutektoidterastele (kuni 0,8% oC ), 30-50 C o üle faasipiiri A c 3 (täiskarastus), üleeutekstoidterastele 30-50 C o üle A c 1 (poolkarastus).
kasutatakse terase lõiketöödeldavust parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina. Üleeutektoidteraste (ka tsementiiditud teraste) normaliseerimisel kaob tsementiidivõrk. Terase karastus Karastamiseks või karastuseks nim termotöötluse viisi, mille tulemusena saadaks ebastabliilne martensiidistruktuur. Eristatakse mitmeid karastusviise: tava-(detaili kuumutamisega kogu ualtuses), pindkarastust, laus-(jahutamisega kogu detaili ulatuses) ja kohtkarastust jt. Terase tavakarastus Tavakarastamine ehk tavakarastus eeldab järgmisi etappe: - terase kuumutamine üle faasipiiride AC1 või AC3, et tagada lähtestruktuuris vajaliku austenniidi teket. - Seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke. - Jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahutamiskiirusest suurem, et vältida austenniidi laguproduktide(tsementiidi ja ferriidi) teket.
..670 ºC sioonide, pragude, pingete ja teiste karastus- defektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisreziimi. Lähtudes jahutuskiirusest ja jahutuskeskkon- nast (vesi, õli või kombineeritud moodus läbi vee õlisse) eristatakse mitmeid karastusviise: tava- t karastus, katkendkarastus, astekarastus, isoterm- karastus jt. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) | Karastamine | | Noolutamine | karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahuta- Sele 1.32. Terase parendamine takse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtu- miseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeer- T terastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas
annaabi.ee 
