parandamise eesmärgil koos plastsuse ja sitkuse tõusuga. - Normaliseerimise eesmärk nii hall-, keragrafiit- kui ka tempermalmide korral on mehaaniliste omaduste parandamine – tugevuse ja kõvaduse tõstmiseks ning sellega kaasneva kulumiskindluse tõus. - Karastus - karastatakse perliitse või ferriitperliitse metalse põhimassiga vaba grafiidiga malme (hall-, keragrafiit- ja tempermalme). Tavakarastamisel on malmide karastustemperatuur sõltuvalt metalse põhimassi C-sisaldusest piires 850...950 oC, jahutus vees või õlis. - Noolutus - nii nagu terastegi korral, noolutatakse reeglina malme karastuspingete kõrvaldamiseks ning sitkuse ja plastsuse tõstmiseks. Malmide noolutustemperatuur o analoogselt terastele on piires 150...650 C sõltuvalt nõutavast kõvadusest ja
kasutatakse lõõmutamist sisepingete kõrvaldamiseks ja kõvaduse vähendamiseks töödeldavuse parandamise eesmärgil koos plastsuse ja sitkuse tõusuga. Normaliseerimise eesmärk nii hall-, keragrafiit- kui ka tempermalmide korral on mehaaniliste omaduste parandamine tugevuse ja kõvaduse tõstmiseks ning sellega kaasneva kulumiskindluse tõus. Karastamine. Karastatakse perliitse või ferriitperliitse metalse põhimassiga vaba grafiidiga malme (hall-, keragrafiit- ja tempermalme). Tavakarastamisel on malmide karastustemperatuur sõltuvalt metalse põhimassi C-sisaldusest piires 850...950 oC, jahutus vees või õlis. Metalse põhimassi kõvadus peale karastamist sõltub otseselt karastusviisist ja sellest tulenevast struktuurist (martensiitne, beiniitne, perliitmartensiitne) Pindkarastamisel on karastustemperatuur mõnevõrra kõrgem (hallmalmide korral 850...950 oC, keragrafiitmalmide korral 950...1100 oC), kuumutus kõrgsagedusvooludega (6...10 s), jahutus vees või õlis. Noolutamine
vaid ellkõige eri faaside mahtude erinevusest. Terase karastamisel tekkivad teist liiki sisepinged on põhjustatud austenniidi ja martensiidi mahu erinevusest. See mahtude erinevus on seda suurem, mida suurem on terase süsinikusisaldus. Karastusviisid Olenevalt terase koostisest detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detailist nõutavaist omadustest tuleb valida optimaalne karastusviis mis on kõige lihtsamini läbiviidav, kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Tavakarastamisel kasutatakse põhiliselt jahutuskeskkondadena vett, õli või kombineeritud moodust- läbi vee õlisse. Ühes keskkonnas ehk vannis karastus Ühes keskkonnas karastus vees või õlis on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detailid jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Süsinikterastest detailide
annaabi.ee 
