Läänerindel muutuseta
Meil on
kahju, et peame vanematele sellist hingepiina valmistama. Koolis oleme Teilt palju
õppinud. Rääkisite meile õigusest, aususest ning uhkusest Isamaa vastu. Me oleme
selle eest Teile väga tänulikud, kuid me ei saa olla õnnelikud, et meid siia saatsite ,
võttes meilt ära meie nooruse ja vabameelsuse ning et saatsite meid sõtta küpsema
ehk täiskasvanuks saama. Meie elu on muutunud jõhkraks käsk on püha ja seda
tuleb täita. Tänaseks oleme hakanud vahet tegema tavaelul ja sõjaelul, vahe on selles,
et sõjamaailmast ei jää kunagi midagi järele. Me oleme harjunud nägema iga päev
sõdureid, kes on tugevalt haavatud , kellel puudub jalg või kolju , kõikjal vedelevad
laibad. Me ei tea aga kunagi, millal võib meile kuul osaks saada, meil on pidev hirm
surma ees. Elame alati ühe päeva korraga , sest iga üleelatud päev võib olla viimane.
Sõda valmistab meile mitmeid hirme. Nendeks ei ole ainult inimesed, kelle vastu me
annaabi.ee 
