mõjud ja jõud, mis põhjustavad keha asukoha muutumise; 3) Staatikaks , mis uurib erinevate jõudude tasakaalustamise võimalusi. Mehaanika põhiül on määrata keha asukoht suvalisel ajahetkel. Antud keha asendi muutumist teiste kehade suhtes nim. mehaaniliseks liikumiseks. Keha liikumist teiste kehade suhtes, mida tinglikult loetakse liikumatuiks, nim suhteliseks liikumiseks. Igasugune liikumine, nagu igasugune paigalseiski on suhteline. Kehi, millede suhtes liikumist vaadeldakse, nim taustkehadeks. Punktmassiks nim keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes jätta arvestamata. Joont, mida mööda keha punt liigub, nim liikumise trajektooriks. Läbitud trajektoorilõigu pikkust nim teepikkuseks e läbitud teeks. Liikumist, mille korral keha kõik ounktid liiguvad ühesuguselt, nim kulgliikumiseks. Keha nihkeks nim suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algusasukohta lõppasukohaga. Nihe on vektoriaalne suurus s.t suurus millel on arvväärtus ja suund. Vektor on suunatud suurus
· Keha poos iseloomustab kehaosade asendit üksteise suhtes · Et uurida keha punktide liikumist nende asukohtade võrdluse teel ruumis, on vaja määrata järgmised näitajad: - taustkeha - tausta suund - tausta algus - taustühikud Taustkeha · Inimese keha või spordivahendite liikumise uurimisel on taustkehaks tavaliselt maapind · Üksikute kehaosade liikumise uurimisel ümber liigesetelgede on taustkehadeks naaberkehaosad Tausta suund ja algus · Kulgliikumise uurimisel liikumatus ristkoordinaadistikus valitakse tausta suund maapinna suhtes koordinaatide alguspunktist 0 mööda kolme telge järgmiselt: x teljel mööda horisontaali edasi (+), tagasi (-) y teljel mööda vertikaali üles (+), alla (-) z teljel ristisuunas paremale (+) vasakule (-) · Tausta alguseks võib siin olla vabalt valitud punkt, millega seotakse koordinaatide
annaabi.ee 
