Radiobioloogia ja kiirguskaitse
iseenda kiiritamine. Taustakiirguse allikateks on maapind, millel käime,
ehitusmaterjalid, millest on püstitatud meie kodud, õhk, mida sisse hingame, toit,
mida sööme ning kosmiline kiirguse eest varjumine ei taha ka õnnestuda. 50-60%
looduslikust taustakiirgusest tuleneb sissehingatavast radoonist, mis imbub välja
maakoorest ja koguneb ehitustesse.
Iga radiodiagnostiline protseduur annab väikese kiirgusdoosi lisaks taustakiirgusele.
Sõltuvalt uuringust võib saadav kiirgusdoos olla võrreldav mõnepäevase kuni mitme
aasta loodusliku taustakiirguse doosiga (vaata tabelit).
Sagedasemad uuringud – kopsu, hammaste ja skeleti ülesvõtted – annavad väga
väikese kiirgusdoosi, mis on võrdne mõne päeva taustkiirguse doosiga.
Uuringud, mille käigus tehakse mitmeid ülesvõtteid ja kasutatakse läbivalgustust
(näiteks mao ja soolestiku uuringud), keha CT, luude isotoopuuringud annavad
suuremaid doose