on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asuvad ka looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30 % pindalast on kaetud metsaga. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik).Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m).Leedu pikim jõgi on Nemunas. Leedu sügavaim järv on Tauragnas (60,5 m). KLIIMA Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. ASEND Leedu asub Kirde-Euroopas Läänemere ääres ja piirneb põhjas Lätiga, idas ja lõunas Valgevenega, läänes Poola ja Venemaaga. Leedu pindala on 65200 ruutkilomeetrit. TRANSPORT Leedus on heal tasemel maanteede võrgustik. Ainukesena Balti riikidest on Leedus ka kiirteed: · VilniuseKlaipda maantee
Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi 293,6 m ja Kruopin mägi 293,4 m. Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Ainult 20 jõge on pikemad kui 100 km, näiteks Neris, Venta, Sesupe, Sventoij, Minija, Nevezis ja pikim jõgi on Nemunas. Järvi, mille pindala ületab 0,5 ha, on 2833, sealhulgas suuremaid kui 1000 ha on 14 (näiteks Druksiai, Dysnai, Dusia). Sügavaim järv on Tauragnas, mis on 60,5 m. Rannikualadel asuvad mitmed looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30% pindalast on kaetud metsaga. Kliima Leedu on merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. Talved on pehmed, suved jahedad. Keskmine temperatuur on talvel -5 °C ja suvel 17 °C. Rahvastik 2009. aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 84,0%. Kaks suurimat vähemusrahvust olid poolakad (üle 6% rahvastikust) ja venelased (veidi üle 5%). Veel leidus valgevenelasi (1%) ja ukrainlasi (0,6%)
Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Pinnamood on enamjaolt tasane välja arvatud mõned madalamad mäed. Kõige tasandikulisemad alad on Lääne -, Ida - ja Edela Leedus. Kõrgeimaks mäeks on Aukstojase mägi ( 293, 84 meetrit merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juazapine mägi (kõrgusega 293,6 meetrit merepinnast) ja Kruopine mägi (kõrgusega 293,4 meetrit merepinnast). Leedus on kokku 758 jõge ja ligi 2800 järve. Pikim jõgi on Nemunas ning sügavaim järv Tauragnas (60, 5). Rannikualad on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asub ka suurem osa Leedu looduskaitsealasid. Veidi rohkem kui 30% Leedu pindalast on kaetud metsaga. Looduslik ja poollooduslik taimestik katab ühte kolmandikku Leedu territooriumist. Kokku on Leedus umbes 1795 taimeliiki. Enamus taimeliike (713) kasvab metsas. Metsadest on leitud rohkem kui 4 000 seeneliiki. Eestis on 321 linnuliiki, kellest 213 pesitseb või on pesitsenud Leedus
annaabi.ee 
