Mida hindan ja taunin endas ning enda ümber? On laialt levinud vanasõna, ei ole head ilma halvata ega vastupidi sama kehtib ka minu omaduste kohta. Leidub omadusi mida hindan iseendas ning enda ümber ja ka neid, mida mitte. Tihti väärtustan omadusi neid enda omadega võrreldes. Näiteks suhtlemisoskus, kui sõber on hea tutvuste looja, siis pean tema suhtlemisoskust väärtuseks. Kui aga väärtusi on erinevaid, siis millised neist mõjutavad minu otsuseid? Et hinnata helgeid asju meie ümber, peab esmalt õppima neid nägema. Aga kui seda kuskil ei õpetata, siis kuidas neid näha? Mina isiklikult arvan, et vaadata tuleks südamega, mitte ainult silmadega. Silmadega ei näe vaadatu sisse, nendega näeb ainult välisilmet. Siit ka üks väärtus, mida mina hindan väga ning milleks on Armastus. Miks inimesed, kes on armunud, näevad kõiges ainult ilu ja headust? See on arvatavasti põhjustat...
Näiteks on nii vasak kui parempoolsed hakanud inimõiguste ja kodanikuvabaduste kontekstis rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaali ning lähenemine on toimunud ka suhtumises heaoluriiki. Eraldumas on ka nn kolmas tee ehk uusvasakpoolsus. Minu meelest on see vältimatu, et sellised progressid tänapäeva ühiskonnas aset leiavad ning pigem positiivne. Minu maailmavaadetega ühildub enim liberalism ja vastandub enim natsionaalsotsialism, sest hindan vabadust ja taunin rassismi. Liberalism eelkõige isiklike eelistuste põhjal ja seetõttu, et see on tõestanud end kui püsiv ja arenguvõimeline riigivorm.
Vanemad peaksid lapsele selgeks tegema juba 3-4 aastaselt, mis on alkohol ja näitama Säästumarketite ees elavat näidet sellest, mis võib juhtuda, kui oled alkoholiga liiga sinapeale läinud. Mina isiklikult ei tauni noori, kes alkoholi tarvitavad ja tarvitan seda ka isegi. Minujaoks ongi noorus aeg, kus tuleks erinevaid asju proovida ja maailma avastada, sest kui ühel hetkel avastad, et oledki perekonnaküüsi sattunud, pole enam midagi avastada ega proovida. Pigem taunin ma neid, kes ei tea miks nad alkoholi joovad ja teevad seda lihtsalt seltskonna pärast.
otsekohesust ja konkreetsust, mille puudumine võib tihtipeale arusaamatusi tekitada. Olen peale sattunud kolmele kaklusele. Kaks kaklust lahutasin sõnadega: "Oodake, kas sellel on mõtet?", üritades rüselejad nende tegevuse üle mõtlema panna ja probleem vägivallata lahendada. Kolmandale kaklusele ma ei julgenud vahele minna, sest tegemist oli täiskasvanud meestega ja ilmselgelt minu sõnad poleks seal aidanud. Kõige enam taunin liigset uudishimu. Väljendiga, ,,Uudishimu pole patt", ma ei nõustu. Leian, et liigne uurimine ja teiste eludes surkimine on sündsusetu. Kontrollivad ja puurivad küsimused emalt või isalt on loomulik ja vältimatu- nad on vanemad ja see on igati õigustatud. Kuid mõttetud ja sisutühjad küsimused sõprade poolt, et minu eluga kursis püsida, tõsiselt vihastavad mind. Avalikes kohtades- tänavad,
annaabi.ee 
