Juune Holvandus - “Arabesk, vesipiip ja umma”
Mind paneb iga kord
mõtlema tõsiasi, kuidas kultuur ja arusaamad on ikka erinvates maailma otsades nii
kannapöördeliselt erinevad. Ei ole ise küll kogenud, kuid raamatu järgi on paljudes kohtades
päevitamiseprotsess justkui tabu teema naiste supelkostüüm sarnaneb dressidele ja meestel
ulatuvad rannapüksid üle põlvede. Puhkajale ei anna kohalikud samuti rahu. Tuntud on erinevad
kõrvu lukustavad estraadimuusikud, massöörid, tatoveerijad jne. Omaette rannalised on "beach
boy´d", kes üksikuid naisi läbi katsuvad, armastusest nõretavaid luuletusi loevad ja igavest
truudust vannuvad ( ükski natuke vanem või üldsuse kriteeriumile kogukuselt mitte vastav ei jää
ilma noormeeste kuumades pilkudest ) . Kokkuvõttes tuleks olla väga ettevaatlik ja enda keha
liialt avalikkuse ees mitte paljastada.
Võib öelda, et kolmanda faktina kohutas mind üks lugu, mis juhtus Eestist pärit
naisterahva ja Egiptusest pärit mehega
annaabi.ee 
