A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus"
Andres unistas, et
terve Vargamäe oleks kord tema laste käes.
Töörõõmud etendasid Vargamäele tulles peamist osa Andrese elust. Ta tundis lõbu tööst.
Põllukraavis ja kivihunnikus puhkasid mälestused peremehelikest mesinädalaist.
Peagi peab Andres tunnistama, et jaks ei hakka peale võsale, mis tahab igalt poolt peale
tungida ja vili ei kasva niihästi, kui lootis.
Andres ja Krõõt ei taha, et nende ostetud koha peaksid lapsed tasateenima ja seepärast
teevad kõvasti tööd.
Vargamäel ei saanud kunagi tehtust küll, üks töö kiskus endale teise järele. Pikapeale
hakkas peremees arusaama, et Vargamäe on suur ja vägev, ning selle koha nõudmisi ei jõua
ükski surelik täita. Nii loobus Andres suurtest mõtetest ja ainult tegutses.
Perenaine rabas nii kodus kui välitööl (heinatöö). Andres ei tulnud kunagi selle peale,
annaabi.ee 
