Euroopa jõed ja järved
Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril.
Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgudesse.
Soome järved moodustavad riigi pindalast 10%, suuremaks siseveekoguks on Saimaa järvistu.
Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena
Kesk-euroopa mäestikes on rohkelt järvi, suuremad asuvad liustikuorgudes
Lääne-euroopa tasandlik ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi
Lubjakivide avamusaladel on arvukalt karstijärvi
Lõuna-Ukrainas ja Musta mere rannikul on mitmeid suuri järvi, mis on kunagistesse jõesuudmetesse tekkinud.
Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima, inimtegevuse ja geoloogilise ehitusega.
Väga tihe on vetevõrk Islandil ja Fennoskandias.
Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, on ühtlase äravooluga ning pole kevadisi üleujutusi.
annaabi.ee 
