Miks nad muutusid nii populaarseks rahva seas? Sõjaveterane koondav mittepoliitiline ühing. Sest nad süüdistasid vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ja nõudsid uuemat valitsust. Rahvusühtsuse õhutamine ja lubadus parandada rahva elu. 10. Mis oli riigipöörde põhjuseks? Kes tegid ja millal? Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvate valmiste eel. Taheti koondada võimu ühte kätte. Teostasin Laidoner ja Päts 12. märtsil 1934 11. Seleta lahti tasalülitamine, too näiteid milliste meetmete abil seda ühiskonnas tehti (4) Tasalülitamine tähendas Riigikogu seadmist vaikivasse olekusse, saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 1) piirati ajakirjanike sõnavabadust 2)Moodustati valitsust toetav Isamaaliit 3) avalik elu piirati täielikult 4) keelustati kõigi erakonna tegevus 12. Millal ja kelle sai EV oma esimesekspresidendiks? 24. aprillil 1938 Konstantin Päts 13. Seleta lahti mõiste vaikiv ajastu.
tegutsemismeetodeid nagu kogu NL'dul oli. Tööstuses võeti kurss industrialiseerimisele, millega kaasnes massiline immigratsioon(peamiselt venelased) ja '46 aastal võeti maal kurss kolhooside rajamisele. Olukord muutus '49 aastal, kui toimus massiküüditamine ja 20 702 inimest küüditati (2,5%). Massiküüditamise tulemusel hakkasid eestlased asuma kolhoosidesse ja solhoosidesse ning '52 aastaks oli põllumajandus kollektiviseerinud. Lõppes metsavendade aktiivne tegevus. Kultuurielu tasalülitamine toimus '50 aasta märtsi pleenumiga(istungjärk). Eestlastest partei juhtkond asendati eestlastest venelastega. Väga palju kultuuriinimesi süüdistati lääne ees kodanikuideoloogia kandmises. Osa vangistati, teistel keelati oma teoste avaldamine. Kultuuris sai populaarseks sotsialistlik realism. '53 aastal Stalin suri.
Õpilase nimi ja õppegurpp______________ Kontrolltöö rida B (Eesti Nõukogude okupatsiooni all 1944-1991) 1.Eesti kultuurielu Nõukogude võimu aastail. * Kuidas toimus valikuline kultuuripärandi hävitamine? Kuidas toimus nn tasalülitamine Too näiteid. * Milline oli ideoloogiline surve -missugust liini kultuuris tuli jälgida? Too näiteid. * Miks nõukogude valitsus selliseid abinõusid rakendas? * Missugused olid Nõukogude kultuuripoliitika saavutused? Kas rahvuskultuur säilis või mitte? Too näiteid. *Kuidas toimus venestamine? *Millise hinnangu annad kultuurielu arengule Eestis nõukogude võimu ajal? _____________________ kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel POLIITIKA 23. aprill 1919 astus kokku Asutav Kogu 15. juuni 1920 Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse (jõustus 21.detsembril 1920) Põhiseaduse kohaselt: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsio...
väliskaubanduse üle, hädaabitööd, põllumeeste abistamine, 1933 devalveeriti kroon . · vaikiv ajastu 12. märts -Laidoner jaPäts tegid riigipöörde(võimu koondamiseks enda kätte) Pärast riigipööret kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord.st keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja vabadussõdalaste ühingud, valimised lükati edasi, parlament saadeti suvepuhkusele, parlament seati vaikivasse olekusse. toimus ühiskonna tasalülitamine: tsensuur ajakirjanduse üle, KT ametiühingute, organisatsioonide, kõrgkoolide, teatrite jne üle. keelustati erakonnad, moodustati Isamaaliit (1935) riiklik propaganda talitus jne jne . · kultuurielu kadus oht saksastuda või venestuda . tähelepanu kultuurile. 1925 kultuurikapital. 6 sihtkapitali:kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. Riik ja kultuur 2: 1920.a ei piiranud riik loomevabadust 1930
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht
Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletusel 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Ptk 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim.
Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Riiki hakkas juhtima riigivnem ehkhv president. ema käes olid õgused saata laiali riigikogu, nimetada ametisse ja tgabdda valitsust. Autoritaarne Eesti riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Vaikiv olek- saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses . Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reiimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim.
Majandus ja välispoliitika vaikival ajastul Majandus *Majanduskasv *Riigi sekkumine majanduse juhtimisse *Tööstuse edendamine *Ekspordi kasv (ainuke aeg eesti ajaloos, mil eestis eksport > import) *Rahva heaolu tõus Välispoliitika *1930. aastatel pingelisus rahvusvahelistes suhetes *sept 1934 nn Balti Antant *1938 neutraliteedipoliitika (tulemusteta tegelikult) *laveerimine kahe suurriigi vahel (Nõukogude Liit, Saksamaa) Muudatused vaikival ajastul Tasalülitamine *Riiklik propaganda talitus *Ajakirjanduse sõnavabaduse muutmine *Tsentraliseerimine kõigis valdkondades *Kampaaniate korraldamine ("Kaunim Kodu", Eesti lipu kampaania, nime eestistamine) *Erakondade tegevuse keelustamine *Isamaaliidu loomine *Kutsekodade loomine *8.12.1935 vapside riigipöördekatse (Pätsi ja Laidoneri poolt võis olla mõjutatud) 1938 *Veeb Riigivolikogu valimised -Rahvarinne (kuulusid ainult need saadikud, kes Pätsi ja Laidoneri poolt valitud)
Kõige rohkem avaldus see muusikas, muusikatarbimises ning riietuses. Muusikat sai kuulata raadio kaudu, inimesed vahetasid omavahel heliplaate, mis omakorda lindistati ümber. Vanemate inimeste jaoks olid noored hukas- ükskõiksed, ebaviisakad, pikkade ja pesemate juustega ning kuulavad ,,karjumist". Samuti käidi tantsusaalis, diskomunade all tantsimas. Hukkaläinud noorus ei olnud kõige valusam probleem. Probleemiks oli päevakorras olev Eesti lõplik tasalülitamine, mis tähendas, et tuli hävitada keel ning rahvus. KOKKUVÕTE Sel ajaperioodil oli eestlaste olukord suhteliselt hea, kuna neile tõi see elus palju positiivseid muudatusi nagu näiteks majanduse halvenemise tõttu mindi üle rahapalgale, mis tõi nad hädast välja. Samuti said eestlased ühendust muu maailmaga, mis andis neile aimu, mis toimub ka teistes maades. Kõige parem võimalus oli suhelda soomlastega, kuna tekkis laevaliin Tallinna ja Helsingi vahel
· Kihistumine väga rikkad vs kerjused Putin (sündinud 1952) · Valitseb(s) 2000-2008 ning 2012-... · Sündis Leningradis · Õigeusklik Haridustee · Leningradi 193. 8-klassilises koolis Gribojedovi kanali ääres · Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetskis · 1970-1975 Leningradi Ülikooli õigusteaduskond · 1984-1985 Välisluureakadeemia Sisepoliitika · Oligarhide tasalülitamine mitmeid endisi liitlasi mõistis süüdi ning pani vangi või läksid eksiili. Et endale kasu saada leidis uusi liitlasi. · Ühtne Venemaa = ainupartei · Kubernerid =presidendi käepikendused (Nt Medvedev) · Opositsiooni ja ajakirjanduse mahasurumine (Anna Politkovskaja mõrv) Välispoliitika · Teine Tsetseenia sõda - FSB tahtis lavastada Tsetseenit süüdi, kuna FSB pani paljusid pomme raudteejaamadesse, turule, kaubanduskeskustesse jne.
aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. Varemeis Narva 1948 Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. 1949. a küüditamine Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes teguvõimas Välis-
aastal sai Kremlis oluliseks küsimuseks kontrolli kehtestamine nende üle. Töötati välja kontrollmehhanismide süsteem liiduvabariikide üle. See süsteem aitas vaieldamatult kaasa Baltikumi sovetiseerimisele ning nõukoguliku võimuaparaadi ja uuele võimule lojaalsete töötaja väljasõelumisele. Uue reziimi ülesehitamise edukus sõltus olulisel määral sellest, kui tõhusalt suudeti tasalülitada vastupanuliikumine. Samuti olid olulisel kohal ka vaimuelu tasalülitamine ja nõukoguliku majandusmudeli juurutamine. Külma sõja arenedes ja sellega kaasnenud suuriikide vastasseisus tõusis rahvusvahelisel areenil senisest teravamalt päevakorrale Balti küsimus, mille üheks osaks oli pagulastemaatika. Kuna põgenes hinnanguliselt 70 000 90 000 eestlast ja teist kommunismipõgenikku, siis kasutati seda Moskvale surve avaldamiseks. Jossif Stalini surm 1953. aasta märtsis tekitas Nõukogude Liidus uue sisepoliitilise olukorra.
24. Kuidas, miks, millal tulid võimule fasistid, natsid, enamlased? Fasistid 1921, baliti parlamenti ning seejärel tegi Benito Mussolini oma toetajatega marsi Rooma ning seejärel nimetati ta peaministriks. Natsid 1932. aastal said "Riigipäevas" suurimaks saadikurühmaks. 1933. aastal nimetati Hitler kantsleriks ning seejärel kaotas ta järk-järgult demokraatliku riigikorralduse. Enamlased 1922. aastal, kus toimus relvastatud riigipööre. 25. Mida tähendab tasalülitamine diktatuurses riigis? Inimõiguste järk-järguline vähendamine. 26. Miks just Mussolini, Hitler ja Lenin/Stalin tõusid juhtideks? Nad kõik suutsid ära kasutada riikide ebastabiilset olukorda ning olid väga hea planeerimis- ning manipulatsioonivõimetega. 27. Kuivõrd jätkusuutlik oli teie meelest diktatuur( Saksamaa või Itaalia näitel)? Pole jätkusuutlik, sest inimesed taipavad varem või hiljem, et nende inimõigusi on rikutud ning sellest tõuseb mäss
koondamaks võimu enda kätte. Suunatud otseselt Vapside võimu vastu. Esialgseteks abinõudeks olid: kehtestati kaitseseisukord, arreteeriti Vapsid. Alustuseks määrati siseministriks Karl Einbund. Võim koonduski Pätsi, Laidoneri ja Einbundi kätte. Vaikivaks ajastuks on nimetatud seetõttu, et poliitilist tegevust ei toimunud ning riigipea valimisi lükati edasi. b) Tasalülitamine: · Sõnavabaduse piiramineja tsensuuri kehtestamine. · Riigikogu saateti laiali ning valimisi ei toimunud. · Erakonnad keelustati, püsima jäi ainult Isamaaliit. · Vapside arreteerimine. Vabanesid 1938. · Kampaaniate korraldamine. · Opositsiooni keskus Tartu, Jaan Tõnisson. c) Uus põhiseadus 1938 · Presidendi ametikoht. · Kahekojaline Riigikogu (80+40). Suur osa oli määratud ametnikke. · Valitsus sõltus presidendist.
• Tehnokraatia, oligarhia ja korruptsiooni kasv • Reaktsioon ebademokraatlikule liberalismile (Cus Mudde, 2013) 4.5. Populismi roll ühiskonnas • Protestimeelsuse kandja; • Kardinaalsete muutuste algataja; • Kodanikualgatuste, otsedemokraatia koondaja; • Uue eliidi kujundaja • Demokraatia vaenlane, aga vahel ka sõber • Populism on lihtne, demokraatia keeruline 4.6. Populistliku valitsuse tunnused • Riigiaparaadi tasalülitamine • Korruptsiooni ja poliitilise toiduahela laienemine • Vastumeelsete kodanikuühenduste allasurumine, („välismaised agendid“) • Autoritaarsuse kasv valitsemises, kasutades raadio, tele- ja sotsiaalmeediat • Parteilised seadused ja isegi põhiseadus (Venemaa, Venezuela, Ungari jt) 4.7. (Majandus)populismi näited Eestis • Respublika Euroopa Parlamendi 2004.a. valimiste kampaania (esinumber
Sõjakool ja kaitseliit võtsid Tallinna oma kontrolli alla. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi. Vallandati vabadussõjalasi, parlament saadeti suvevaheajale, seadusandlus läks riigivanemale. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund (kujunes võtmefiguuriks). Pikendati kaitseseisukorda, valimised lükati uuesti edasi. 2. oktoobril 1934 kuulutati istungjärk lõpetatuks. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Tasalülitamine 1934. aasta detsembris ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Veidi hiljem suleti Maaleht ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontroll rakendus ka ametiühingutele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile, teatrile jm. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Viidi ellu mitmed üleriigilised kampaaniad. Nimed eestistati, levitati sinimustvalget lippu, toetati kodukaunistamist.
eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. 3 Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes teguvõimas Välis-Eesti kogukond kui sõjaeelse Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja
põhimõte; kohtuprotsessid muudeti avalikuks, loodi advokatuur. Uue talurahvaasutuste korraldusega seadis keskvõim järelevalveks talupoegade omavalitsuse üle ametisse talurahvaasjade komissarid. Haldusreformi tulemusena loodi senisest enam kui tuhandest vallast vähem kui nelisada elujõulist ja maksuvõimelist valda; kujunenud halduskorraldus jäi põhijoontes püsima kuni Vene keisririigi kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Baltimaade halduskorra tasalülitamine Venemaal kehtivaga lõhkus keskaegset seisuslikku elukorraldust ning soodustas ühiskonna moderniseerumist, ent põlisrahvaste õigused sellega oluliselt ei laienenud -- baltisaksa mõisnike võimu alt sattusid eestlased Vene bürokraatliku kroonurezhiimi otsese surve alla. Kõrgematele ametikohtadele hakati määrama sakslaste asemele venelasi, kes ei osanud kohalikke keeli ega tundnud olusid. Siiski ei läinud tsaarivalitsus Balti provintside poliitilis-õigusliku korra reformimisel lõpuni.
*Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte *Päts ja Laidoner olid oma võimu kasutamisel esialgu üsna ettevaatlikud *Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund *Pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised *2.oktoobril 1934 kuulutati istungjärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusseb, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla Tasalülitamine *12. märtsi riigipööre ja Riigikogu seadmine nn vaikivasse olekusse olid vaid esimesed sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse reziimiga *Detsembris 1934 ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust ning veidi hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile *Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus
majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes
"Solidaarsus" jäi keelustatuks. Kriisiseisund majanduses jätkus. 1989. algasid ümarlauakõnelused valitsus, "Solidaarsus" ja katoliku kirik 1989. suvel esimesed vabad valimised. T. Mazowiecki sai esimeseks mittekommunistist valitsusjuhiks Idablokis. 1990. sai L. Walesa presidendiks. Saksa DV Peale II ms oli Saksamaa jagatud 4 okupatsioonitsooni. Läänetsoonis oli valitsev erasektor ja turumajandus, idatsoonis riigistatuse kõrge aste, algas teiste parteide tasalülitamine. 1948. I Berliini kriis. 1949 kuulutati välja kaks saksamaad SLV ja SDV SLV kuulutas välja Hallsteini doktriini. 1953. juunis toimus Ida-Berliinis poliitiline demonstratsioon, kus nõuti demokraatia taastamist, vabade valimiste korraldamist. rahutused kandusid üle kogu Ida-Saksamaa. SDVs oli sees nõukogude väed, kommunistid palusid abi armeelt. Surma sai umbes 300 inimest. 39 inimese üle mõistis kohut NL sõjatribunal, enamasti surma. 1970
Sisuks oli tagasipöördumine kapitalistlike majandusvormide juurde (riigikapitalism): talupoegade naturaalmaksud, vabakaubandus siseriigis, eraettevõtluse ja väliskapitali lubamine. Väliskaubandus, suurtööstus ja suurehitused (just nii on kirjas) endiselt riigiomandiks. 1922 Rapallo lepinguga de iure tunnustused UK-lt, Itaalialt ja Prantsusmaalt. Kom-partei diktatuur kindlustatakse 1921 parteisiseste oppositsioonigruppide keelustamisega. Ametiühingute tasalülitamine. 1922 Tšekaa korraldatakse ümber Riiklikuks Poliitiliseks Valitsuseks, mille peasekretäriks saab Stalin. Ülesanne tal puhastada partei opositsionääridest ja määrata ametisse usaldusväärsed. Revolutsionäärid asendatakse funktsionääridega. Dets 1922 X ülevenemaaline nõukogude kongress (I üleliiduline nõukogude kongress). NSVL asutamine seal. (Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, Taga-Kaukaasia NFSV, Ukraina ja Valgevene NSV
kontekstis. • - Kuidas on autor ja kolleegid püüdnud mõõta teadvustamata kasulikkuse-ootusi? Hofmann jt (2012): - • Millised on täidesaatvate funktsioonide (executive functions) kolm peamist liiki? • - Miks on eneseregulatsiooniks vaja töömälu? (Märksõnad artiklist: eesmärkide representeerimine; täidesaatev tähelepanu; eesmärkide kaitsmine (“turvamine”); ebasoovitavate mõtete allasurumine; soovimatute tunnete ja tungide tasalülitamine .) • - Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel pärssimisel (inhibitsioonil)? • - Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad Iseregulatsioon (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) vs eneseregulatsioon (tahtlik, teadlik, eesmärgipärane oma käitumise, tunnete või mõtete mõjutamine) “Iseregulatsiooni” näiteid: ekstravertsuse mõju sotsiaalsele käitumisele; “neurootiline kaskaad”
märts 1934 riigipöörde. Kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord. Keelustati meeleavaldused, vallandati nii vabadussõjalasi kui ka teisi isehakanud riigijuhtidele vastumeelseid inimesi, valimised lükati edasi, võimu sai riigivanem, peaministri asetäitjaks sai Karl Einbund. 2. okt 1934 tagasi tulnud parlament seati nn vaikivasse olekusse, see tähendas, et parlament ei tulnud enam kokku. Tasalülitamine 1934 dets. Tähendas seda, et hakati piirama sõnavabadust, kontrolliti erinevaid asutusi, loodi Riiklik Propaganda talitus, mis teostas kontrolli erinevatele asutustele ja viis läbi üleriigilisi kampaaniaid. 1935 märtsis keelustati erakonnad, loodi Isamaaliit ja kutsekojad (keskne ainupartei), opositsioon lämmatati ja vabadussõjalaste plaanitud riigipöördekatse nurjus. Põhiseaduse muutmine võimu legaliseerimiseks pandi kokku rahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse
1926 võeti Saksamaa vastu ka Rahvasteliitu. 1920.-te II pool kujunes vaikseks, rahumeelseks perioodiks. Kuid majanduskriis tõi kaasa tormilised muutused 1930.-te alguses kõigepealt sisepoliitikas ning pärast diktatuuri kindlustumist ka välispoliitikas. KOLMAS REICH Hitleri võimuletulek (Machtergreifung) 30.01.1933 oli demokraatlik (vähemalt tollase Weimari vabariigi standardite järgi) ja ta valitsus oli alguses koalitsioonivalitsus. Kuid teiste organisatsioonide tasalülitamine algas juba samal talvel. Tee diktatuurile 27.02.1933 süttis põlema Reichstagi hoone. Koheselt tuvastati, et tegu oli süütamisega ning süüdistati kommuniste. President Hindenburg allkirjastas Hitleri pealekäimisel Reichstagi põlemise dekreedi, millega valitsus sai üsna vabad käed kommunistide ja teiste poliitilieslt kahtlaste tegelaste arreteerimiseks, jälgimiseks ja hirmutamiseks. 5.03.1933 toimusid uued Reichstagi valimised, ent NSDAP eii saavutanud neil absoluutset enamust
Vastupanu nimetamisväärselt ei osutatud, sõja käik kujunes Punaarmee jaoks suhteliselt kergeks. 2.sept olid NL esindajad kohal, kui Jaapan kirjutas alla tingimusteta kapitualtsiooni aktile. II ms oli lõppenud. Ohvrite arv on erinevates allikates erinev. NL kaotas väidetavasti II ms-s 27 miljonit inimest, sh 6-7 milj sõjaväelast, ülejäänud tsiviilisikud. Tõnu-Andrus Tannberg 15.loeng- 2.aprill Hilisstalinistlik NSVL 1945-1953 1. Sõja „demokraatlik impulss“ ja selle tasalülitamine 2. Majanduse taastamine ja prioriteedid 3. Võimustruktuur ja poliitilised olud 4. Vaimuelu kontrollimehhanismid 5. Välispoliitika 6. Jossif Stalini surm 1.Sõja demokraatlik impulss ja selle tasalülitamine Sõja mõju ühiskondlik-poliitilisele atmosfäärile Elanikkonna eneseteadvuse kasv- Sõda muutis tuntavalt NL pol atmosfääri, mis oli välja kujunenud 1930ndate lõpuks. Muutused väljendusid eelkõige selles, et pikaajalised
12. III 1934 – riigipööre (vapside arreteerimine), oletatud Moskva toetust Pätsile III–IX 1934 – pehme diktatuur kaitseseisukord erakondade tegevuse piiramine Riigikogu suvepuhkusele valimiste edasilükkamine vapside väljatõrjumine poliitikast puhastused riigiasutustes ajakirjanduse enesetsensuur 28. IX 1934 – Riigikogu istung: valitsuse kritiseerimine 2. X 1934 – Riigikogu puhkusele („vaikiva ajastu” algus) Ühiskonna tasalülitamine: riigivanema dekreediandlus 5. III 1935 – poliitiliste erakondade keelamine Isamaaliidu asutamine dekreet trükitoodete kohta korporatiivne ühiskond Riiklik Propagandatalitus: tutvustada valitsuse tegevust aidata kaasa rahvuslik-riiklikule ülesehitustööle ja rahvusterviklikkusele riiklikud suurüritused: nimede eestistamine (200 000), Eesti lipu kampaania, kodukaunistamine IX 1935 – vapside põhiseaduse eelnõu 7
- 23.03.1933 Parempoolsete parteide ja tsentrumi toetusel Hitler surus läbi volituste seaduse: andis valitsusele (Hitlerile) ainuvõimu järgmiseks neljaks aastaks. Hitlerile kui valitsusjuhile kuulus nüüd piiramatu seadusandlik võim, piiramatu täitevvõim. 1933a märtsis Joseph Goebbels asutas Hitleri käsul Rahvahariduse ja Propaganda Riigiministeeriumi. Esialgu 1933 aastal propaganda ei olnud veel negatiivne mõiste, tähendas teavitamist vms. Algab vaimne tasalülitamine, nt ülikoolides ja meedias. 1933a aprillis asutati salajane poliitiline politsei (gestaapo). Rajatakse esimesed koonduslaagrid, kuhu esialgu suletakse poliitilised vastased. Poliitiliselt sobimatute ja mitte-aarjalaste vallandamine riigitöölt. Politsei omavoli ja õigusriigi põhimõtete tühistamine, toimuvad näilised kohtuprotsessid, mille tulemused on juba ette teada. Föderalismi likvideerimine ja liidumaade allutamine keskvõimule (natsidele):
kokku. Samuti muutub võim sõltumatuks kirikust ja kohtust. Poliitiliselt kehtestab absolutismi kardinal Richelieu (1624 1642). 1614 1789 ei kutsutud Generaalstaate kokku. Eesmärgiks kujuneb riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine. Richelieu võitleb kõrgaadli opositsiooni ja hugenottide eriõiguste vastu. 1629 vallutatakse viimane hugenottide tugipunkt La Rochelle. Hugenottide usuvabadust aga ei tühistatud. Aadli lõplik tasalülitamine toimub kardinal Mazarini ajal (1643 1661). See on Louis XIV alaealisuse periood. Aadlimäss fronde 1648 53, mille Mazarin surub edukalt maha. Prantsusmaa välispol võidud (1648 Vestfaali rahu, 1659 Pürenee rahu). Louis XIV (1643 1715) hakkab reaalselt valitsema 1661. Absoluutse monarhia tipp. Üks kuningas, üks usk, üks seadus. 1685 Nantes'i edikti tühistamine, hugenottide väljarändamine. Kõrgaadel tegeleb õukonnaeluga, ei tegele poliitikaga.
järgnenud ideoloogilise klaperjahi käigus sattus põlu alla mitmeid teatriinimesi (Ants Lauter, Priit Põldroos, Kaarel Ird, Leo Kalmet, Mari Möldre, Ruut Tarmo jt). Nõukogude ühiskond tugines salatsemisel ja paranoial, inimeste küünilisel ärakasutamisel, moraalsel korruptsioonil, tarbetul vägivallal ning pettekujutelmal pidevast potentsiaalsest reetmisest. Nõukogude korra eesmärgiks oli inimeste harjumuste ning käitumise muutmine programmeeritavaks, individuaalsuse tasalülitamine. Kontrollimatust massist pidi saama kergesti organiseeritav ning juhitav mass, kus mängiti välja inimene grupi vastu või inimene inimese vastu. J. V. Stalini võim seostus okupatsioonivõimu halastamatusega ning eestlased tajusid toimuvat kui rahvusliku identiteedi hävitamise katset. Kui 1948. aasta algul oli Nõukogude Eesti teatrite kunstilises kooseisus 923 inimest, siis 1952. aasta alguseks oli see langenud 546 inimesele. 1952. aastal töötas Eestis üheksa
iseloomustavad kirjanduslikku sõltumatust. Kui sinna ilmusid kahtlased poliitilised tekstid, siis lõpetatakse see isetegevus ära. Käsikirjade ja trükisõnade vaheline erinevus pole enam nii erinev. Eksistentsialismipoleemika (kahtlased eksistentsialismi mõjud Eesti proosas. Undi looming ja Valtoni ,,Kaheksa jaapanlannat" Valtonil topelt mäng tsensuuriga mäng, mis ärritas. "Loomingu" Raamatukogu ja Nooruse tasalülitamine (ümberkorraldused: sobivamad toimetajad, väheneb moodsa Lääneliku kirjanduse osakaal). Uuenduse ja pessimismi põimumised (Poliitiline taust. Üldtoon läks tumedamaks, kuid uuenduslikud dendentsid ei katke, lähevad edasi. Masenduse mäss. Iroonia (poliitilisega seotud) Madaldumine (massikultuuri pealetulek 1960ndate II poolel) Modernism või postmodernism? (murrang algatatakse 1960ndatel. Kiire ja jõuline, kuid kitsa kandepinnaga
Kuidas on autor ja kolleegid püüdnud mõõta teadvustamata kasulikkuse-ootusi? Hofmann jt (2012): Millised on täidesaatvate funktsioonide (executive functions) kolm peamist liiki? Miks on eneseregulatsiooniks vaja töömälu? (Märksõnad artiklist: eesmärkide representeerimine; täidesaatev tähelepanu; eesmärkide kaitsmine ("turvamine"); ebasoovitavate mõtete allasurumine; soovimatute tunnete ja tungide tasalülitamine .) Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel pärssimisel (inhibitsioonil)? Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad Iseregulatsioon (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) Nt ekstraverdid satuvad ekstravertsete seltskonda vs eneseregulatsioon (tahtlik, teadlik, eesmärgipärane oma käitumise, tunnete või mõtete mõjutamine)
· Taastus vabadussõjalaste tegevus. Autoritaarne Eesti. (ptk.32) Riigipööre · Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid 12.märtsil 1934 riigipöörde. Keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja suleti vapside ühingud. · Käivitati puhastustöö riigiametites. · Vallandati nii vabadussõjalasi kui ka teisi isehakanud riigijuhtidele vastumeelseid inimesi. · Vaikiv olek saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Tasalülitamine · Ajakirjanduse sõnavabaduse piiramine. Mitmed ajalehed suleti ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. · Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. · Üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine jm · Isamaaliit, mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks.
hugenotid. 1629 aastal tühistatigi hugenottide poliitilised õigused, jäi veel usuvabadus. 3) Pärast Richelieu surma peatselt suri ka Louis XIII. Järgmisena tuli võimule kardinal Jules Mazarin (1643-1661), kes oli tegelikult itaallane. Ta suutis ära võluda kuninga lese ja proovis ära kindlustada lesk-kuninganna poja, tulevase kuninga Louis XIV võimu. Mazarin püsis võimul oma surmani. Algas Prantsusmaa kõrgaadli poliitiline tasalülitamine (1653-...). Prantsuse kõrgaadlid, kellele ei meeldinud, et riiki valitsesid võõramaalased, alustasid mässu kuninga vastu. Tulemuseks oli see, et aadlitel enam ei olnud kindlustatud asumaid ja olulisemaid sisepoliitilisi mõjusid. Mazarini ajastul sõlmiti ka Vestfaali rahuleping, mille nimel Richelieu oli tööd teinud. 17saj keskpaiku algaski Euroopas ,,Prantsuse ajastu" poliitika ja kultuuri alal.
saksa prot. toetamine (Habsburgide haardest pääsemiseks) - Vestfaali rahu teeb Prantsusmaast Mandri-Euroopa juhtiva suurriigi. - Finantsraskused: riigiametite müümine - Merkantilism, manufakt.,kompaniid, - Prantsusmaa akadeemia (1635): kunst ja teadus - Ühtlustada,unifitseerida - 4. Kardinal Jules Mazarin (1643-61) - Alaealine Loius XIV (sünd. 1638) - Itaallane M on juhtiv minister 18.a. - M vastu kõrgaadel: fronde mäss 1648-53. seejärel - Algab lõplik Prantsuse kõrgaadli Pol. tasalülitamine. (Kaovad aadlite lossid ja erasõjaväed.) - M tegutseb R vaimus ! - Nõtke diplomaatia kehastus - 17.saj. keskpaiku algab ,,Prantsuse ajastu" poliitika ja kultuuri alal - Välishegemoonia: vestfaali rahu, rahu Hispaaniaga 1659: Hisp.allakäik 5. Päikesekuningas Louis XIV - Kehtestab absoluutse monarhia, mille teoreetikud I Jean Bodin (1579): Esitab riigivõimu suveräänsuse mõiste = on jagamatu ja tühistamatu ja kuulub valitsejale.
Okupatsioonivõimud ja Eesti iseseisvus: poliitilised piirangud, Kohaliku ringkonna eesotsas seisis kohaliku ringkonna eestseisja, vallavanem (Ortsvorsteher). Ei olnud aga kohalik omavalitsus. Valla nõukogud saadeti laiali. Valimisi ei toimunud. Eestlastele lubati kultuurautonoomia. Sakslased tegid näo, et eestlased pole vabariiki välja kuulutanud, suhtuti neisse kui endisesse vene provinti, ehk siis mittetunnustamise poliitika. teiseks osaks oli poliitiline tasalülitamine, keelati ära igasugune poliitiline tegevus nagu nt rahvakogunemis- meeleavaldused, rongköigud, koosolekud, karistused olid ranged. Jätkus Eesti Maarahva Liidu tegevus, esitades end põllumeeste kutseesindajate koguna, mitte poliitilise grupina. Maarahvaliidu juhtkonnas oli suht palju saksa okupatsiooniga seotud, nad olid veidi nõus tegema koostööd saklastega, hiljem oli sellega jama. Kõik seltsid pidid saama kinnituse sakslaste käes. 24
kohtuprotsessid muudeti avalikuks, loodi advokatuur. Uue talurahvaasutuste korraldusega seadis keskvõim järelevalveks talupoegade omavalitsuse üle ametisse talurahvaasjade komissarid. Haldusreformi tulemusena loodi senisest enam kui tuhandest vallast vähem kui nelisada elujõulist ja maksuvõimelist valda; kujunenud halduskorraldus jäi põhijoontes püsima kuni Vene keisririigi kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Baltimaade halduskorra tasalülitamine Venemaal kehtivaga lõhkus keskaegset seisuslikku elukorraldust ning soodustas ühiskonna moderniseerumist, ent põlisrahvaste õigused sellega oluliselt ei laienenud — baltisaksa mõisnike võimu alt sattusid eestlased Vene bürokraatliku kroonurežiimi otsese surve alla. Kõrgematele ametikohtadele hakati määrama sakslaste asemele venelasi, kes ei osanud kohalikke keeli ega tundnud olusid. Siiski ei läinud tsaarivalitsus Balti provintside poliitilis-õigusliku korra reformimisel lõpuni
lükati tagasi. Võiks oletada, et see seadus pärines Eenpalu kabinetist). Ülejäänud eluvaldkonnad: jätkusid kõik varasemad autoritaarsele olukorrale iseloomulikud tendentsid. Kaitseseisukord püsis. Poliitiline organiseerumine jätkuvalt keelustatud. Jätkusid sõnavabaduse piirangud (koosolekute korraldamise regitreerimine politseis, kirjalikku sõnavabadust piiras trükiseadus). Tegevust jätkas Riiklik Propagandatalitus. Jätkus ka mitmesuguste institutsioonide tasalülitamine (Haldusterritoriaalne reform likvideeriti kõik alevid, enamik neist muudeti linnadeks; suur valdadereform kõik senised vallad likvideeriti, nende asemel loodi uued vallad; valdade piiride ja nimede muutmine, eesmärgiks valdu suurendada ja majanduslikult elujõulisemaks muutma, ka omavalitsuste allutamine riigikontrollile. Maakondade omavalitsused: nendeks olid maakonna volikogud ja maakonna valitsused. Maakonna volikogud valiti kaudselt, maakonna volikogu omakorda valis maavalitsuse
annaabi.ee 
