............................................................................................... 2 Kehalise võimekuse parandamine........................................................................................... 4 Jõutreening............................................................................................................................. 6 Venitustreening....................................................................................................................... 7 Tasakaalutreening................................................................................................................... 7 Ülekaalulisus........................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 9
Nii aitavad harjutused ja füüsikalise ravi võtted taastada liikuvust ja jõudu. Liikumisravi puhul on oluline inimese enda aktiivne osavõtt raviprotsessist. Liikumisravi tulemusena kiireneb ainevahetus, paraneb liigeste liikuvus, kiireneb südame- ja vereringe tegevus. Liikumine tõstab insuliini toime efektiivsust lihas- ja rasvkoes ehk suurendab insuliintundlikkust. Ka autonoomse närvisüsteemi kahjustuse korral tekkiva tasakaaluhäire puhul saab abi füsioterapeudilt tasakaalutreening ja kukkumise ennetamismeetmete õpetamine on igati asjakohane. Kindlasti on üheks heaks valikuks liikumisravi kombineerimine veeprotseduuridega kas siis basseinivõimlemine või liikumisravi järgne massaazivanni protseduur. Kokkupuutes nahaga parandab vesi keha termoregulatsiooni, verevool kiireneb, paraneb ainevahetus. Veealuse massaazi ravitoime lähtub erineva survega soojade veejugade
Venitusi tuleb teha sageli, soovitatavalt iga päev. Venitada tuleb kindlasti pärast iga pikemat liikumisharrastust või füüsilist tööd (näiteks ka pärast lehtede riisumist, puudelõhkumist või 5 akende pesu). Alustada tuleb 10-sekundilistest venitustest, hiljem teha pikemaid, 30- sekundilisi venitusi ja korrata tsüklit paar korda. Venitusasendis tuleb püüda venida, nii et on tundo n-ö magusat valu venitatava piirkonna lihastes ja kõõlustes. Tasakaalutreening aitab kehal säilitada püstist asendit ja vältida kukkumisi. Parem tasakaal tähendab närvisüsteemi eri struktuuride koostöö ja lihaste koostöö paranemist. Tasakaalu tuleb harjutada mitmel päeval nädalas.Proovida siesta ühel jalal, tõusta varvastele, siesta 4-10 sekundit ja laskuda tagasi - kui nii on raske, tõusta varvastele kahel jalal. Lihaste elastusust ja tasakaalu arendavad venitusharjutused, tants, ronimine, kõnd ebatasasel maastikul, tai-chi, liikumismängud lastega jms
metaboolset ekvivalenti (MET) ja mille tagajärjel südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid samaaegselt on võimalik vabalt vestelda. Kerge kehaline aktiivsus ehk madala intensiivsusega liikumine (light intensity activity) kehaline tegevus, millega kaasnev energiakulu on 1,53 metaboolset ekvivalenti (MET), näiteks seismine ja aeglane kõndimine Aeroobne treening. Maksimaalne pulss. Lihaste treenimine. Venitusharjutused. Tasakaalutreening. Vastupidavustreening ehk aeroobne treening (endurance training) korduv liikumistegevus (näiteks ujumine, käimine, rattasõit jt), mis arendab südame-veresoonkonna võimekust. Jätkuvalt on vaidlusküsimuseks, kas suur kehaline koormus tingib kõrgenenud valguvajaduse. Aeroobne treening suurendab absoluutnäitajates valkude oksüdatsiooni lihastes. Kuid valkude suhteline panus energiakäibes on märkimisväärselt väiksem võrreldes rasvade ja süsivesikutega
Soovitatavad kehalise aktiivsuse vormid: • Vastupidavustreening • vajalik heaks ainevahetuseks • südame-veresoonkonna arenguks • kogu organismi verevarustuse parandamiseks • Jõuharjutused ehk lihastreening • säilitab ja parandab lihasjõudu • arendab rühti • parandab tasakaalu ja tugevdab luid • Venitusharjutused • sidekoe elastsuse taastamiseks • vigastuste ennetamiseks • lihaste ainevahetuse parandamiseks • Tasakaalutreening • närvi-lihaskoostöö parandamiseks • kukkumiste ennetamiseks • vigastuste vältimiseks LIIKUMISSOOVITUSED: 1. Liikuda regulaarselt – vähemalt 150 minutit nädalas (kuni 300 min.) • 3-5 x nädalas mõõduka intensiivsusega kokku 150 min, tugeva intensiivsusega 75 min * Lapsed: igapäev 60 min mõõduka ja tugeva intensiivsuse juures • Tegevused peaksid olema võimalikult mitmekesised ja last köitvad
annaabi.ee 
