Pinnamood ja pinnavormid
· Eestiga võrreldes on Soome ja Rootsi pinnakate katkendlikum, õhem, koosn.
kividerohkest moreenist. Lätis ja Leedus pinnakatte paksus suurem.
· Pinnamood: 1. etapp algas 250. milj. a. tagasi devoni ajastul, kestis
kvarternaari mandrijäästumiseni. Kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid
(kõrgustikud, lavamaad, nõod). 2. etapp algas mandriliustike kulutav tegevus. 3.
etapp jääajal tekkunud pinnamoe tasadumine ja setete ärakanne voolava vee, tuule
jm toimel.
· Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, esined kõrgendikke, nõgusid, orge
jne. (Pandivere kõrgustik (Emumägi, 166m), Sakala kõrgustik (Rutu mägi, 146m) on
tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud) Kuhjelised kõrgustikud rahutu reljeefiga,
väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. (Haanja kõrgustik Suur Munamägi, 318m;
Otepää kõrgustik Kuutse mägi, 217m; Karula kõrgustik)
annaabi.ee 
