alustas Napoleon oma Suure Armeega (650 000 meest) sõjakäiku Venemaa vastu (220 000 meest). Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks, eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut. Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures. Venelased polnud sugugi purustatud, kuid otsustati meelitada Napoleon Moskvasse, ise taganedes Moskva lähedale sõjaväelaagrisse Tarutinos. Napoleon tungis Moskvasse, kuid seal ootas teda ees peaaegu inimtühi linn, moskvalased oli põgenenud. Sõdurid said loa rüüstata, kuid sellega kaasnev moraalne allakäik, samuti saabuv karm vene talv ja asjaolu, et Prantsuse vägedel oli vähe toitu ja varustus jõudis liiga hilja kohale, nõrgestasid Napoleoni kuulsusrikast armeed oluliselt. Napoleon tegi katse tungida Moskvast välja lõuna suunas, kuid Vene armee takistas seda edukalt. Kuna kätte oli jõudnud külm ja
alustas Napoleon oma Suure Armeega (650 000 meest) sõjakäiku Venemaa vastu (220 000 meest). Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks, eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut. Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures. Venelased polnud sugugi purustatud, kuid otsustati meelitada Napoleon Moskvasse, ise taganedes Moskva lähedale sõjaväelaagrisse Tarutinos. Napoleon tungis Moskvasse, kuid seal ootas teda ees peaaegu inimtühi linn, moskvalased oli põgenenud. Sõdurid said loa rüüstata, kuid sellega kaasnev moraalne allakäik, samuti saabuv karm vene talv ja asjaolu, et Prantsuse vägedel oli vähe toitu ja varustus jõudis liiga hilja kohale, nõrgestasid Napoleoni kuulsusrikast armeed oluliselt. Napoleon tegi katse tungida Moskvast välja lõuna suunas, kuid Vene armee takistas seda edukalt. Kuna kätte oli jõudnud külm ja