samamis MS). Vähelagunenud turvas <24%, keskm.lag 25-44%, hästi üle 45%. Turbalasund- soo turba mass tervikuna. Lasundi turbavaru arvestatakse tonnides või m3. Turbalasundi väliskontuur 30cm.Eestis määratud 55 liiki turvast. SOODE ÜLDINE LIIGITUS. Madalsoo: soo esimene arenguetapp, põhjaveetoiteline. Lopsakas taimestik, kasvab mets, rohttaimestik. Rohurindes angervaks, ubaleht; puurindes sookask, kuusk. Puhmarinne puudub.MS jagatakse loduks ja tarnamadalsooks. Tasane mikroreljeef. Siirdesoo: soo teine arenguetapp, toitub põhjaveest ja sademetest. Esineb nii ms kui r taimi. Sookask, mänd,kadakas, paju, soovõhk, villpea, jänesvill. Iseloomulik puhmarinne. Kestab lühikest aega. Mikroreljeef on mätlik,iseloomulik põõsa ja rohurinne. Mulla viljakus väheneb. Raba e kõrgsoo: toitainetevaesel pinnasel niiskuslembesed taimed. Rabadeliigitus puude järgi: rabamännikud, puisrabad, lagerabad.rabataimestik
keskmine kõrgus ületab 4 m, käsitletakse niisugust sood harilikult soometsana, näiteks madalsookaasik, rabamännik jne. (Paal jt., 1999). Eesti soodel eristatakse kolme loodusliku põhitüübi - madalsoo, siirdesoo ja raba kõrval inimtegevusest põhjustatud tekistüüp - kõdusoo, mis on kujunenud soomulla pikaajalise kuivendamise või harvem teistel põhjustel toimunud põhjavee languse tagajärjel. Madalsood on jagatud kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ning rabad kolmeks - nõmmrabaks, siirderabaks ja kõrgrabaks. Kõdusoodel eraldatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp. Lodu Metsakasvatuslikust seisukohast jagatakse madalsood kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ehk madalsooks kitsamas mõttes. Lodu kasvukohatüüp on levinud jõe- ja järveäärsetel madalikel, orgudes ja laugetel nõlvadel. Mikroreljeef on tugevasti mätlik
annaabi.ee 
