Eesti kergejõustiku ajalugu
tegeleti uudse harrastusega, mida tunti siis atleetika ehk lihtsalt kergeharjutuste nime all,
mille hulka kuulusid peale tänapäeva klassikaliste alade ka pallivise, kotisjooks ja
võiduturnimine. Paide linnas alanud kergejõustikuga tegelemine laienes aastate jooksul
tunduvalt ja tekkis tarvidus korraliku võistluspaiga staadioni järele. Enne Esimest
maailmasõda kasutasid Paide spordiharrastajad oma kokkutuleku- ja harjutuskohana
Aiavilja tänaval asunud Tariuse näituseplatsi. Seal sai joosta, hüpelda, võimelda kuid ka
jalgpalli togida.
Sõjapäevil jäid näitused ja muud üritused korraldamata. Vahetus omanik ja spordiplats.
Pärast sõda polnud enam paika, kus kergejõustiku teha. Uueks kohaks kujunes Mündi ja
Vee tänava vahel asuv laadaplats ehk nagu teda rahva seas nimetati "Laadavainu".
See plats oli niiöelda "eikellegimaa", kust kunagi kedagi ära ei aetud ning renti ei nõutud,
lubade küsimisest rääkimata