Adaptsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise Kohanemine pöörduv, otonogeetiline adaptsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon Ökotüüp = ökoloogiline rass = populatsiooni adapteerunud osa Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda Tarduni lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks Suveuni kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks 2. praktikum Toitumine toiuds sisalduva energia osaline kasutamine elutegevuseks ning ülejäänu edasiandmine toiduahela järgmistele lülidele Toiduahel jada organisme, keda seob järjestikku toitumine Autotroof taim, mis sünteesib eluks vajalised orgaanilised ained ise Heterotroof loom, kes saab elada tänu sellele, et sööb kedagi teist
hunt, sõralised, metssiga). Hobused, lambad ja lehmad ning veised on talvel laudas, olles seal inimese hoole all. Osa imetajatest poegib talvel ( nt. viigerhüljes, karu). Mõned nahkhiire liigid rändavad talveks lõuna poole. Talveuinak on püsisoojaste loomade puhkeseisund toiduvaese ja külma aastaaja üleelamiseks. Talveuinaku ajal on ainevahetus intensiivsem kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletatud rasvavaru varal ( nt. pruunkaru, mäger, kährik). Tarduni on sügava une taoline üldfüsioloogiline seisund, mille puhul organismi ainevahetus on aeglustunud ja kehatemperatuur alanenud (mitte alla 200 C). Tarduni on kohastumus, mis võimaldab üle elada lühiajalist ilmastiku halvenemist ja sellega kaasnevat toidupuudust, mis esineb nahkhiirtel ja karihiirtel. Tõeline talveuni on omapärane füsioloogiline seisund, mille puhul looma kehatemperatuur tugevasti langeb (nt. unilasel 3,50 , siilil 1,8 ,
sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga.
säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda. Taliuinak – kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni – loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetus intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e letargia – enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni – kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos – organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri – mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Mimees – sarnasus mittesöödava esemega
sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga.
sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga.
Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga.
tallamise korral suhteliselt tallamiskindlad rohttaimed (suur teeleht, hanijalg, linnurohi) säilivad. Talveuni (ibernatsioon) loomade tardumusseisund, toiduvaese ja külma aastaaja üleelamise viise. Talveune ajal on organismi ainevahetus aeglane ja kehatemperatuur enamasti langenud keskkonnatemperatuurini. Talveunes loomad ei toitu, vaid saavad energiat varem talletunud rasvavarudest. T-s viibivad paljud selgrootud ning selgroogseist kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired. Tarduni loomadel letargia (haigusliku unisuse) erijuht, mille puhul tekib unetaoline seisund, ainevahetus aeglustub tunduvalt ja kehatemperatuur langeb. Tarduni on kaitsereaktsioon järsult halvenenud keskkonnatingimuste vastu (nt. langevad pääsukesed ja piiritajad tardunne kevadiste külmade aegu) ning on tavaliselt lühiajaline. Tardund võib täheldada ka talvel aktiivselt tegutsevatel loomadel (karihiirtel, oravatel), kui ilmastikuolud karmistuvad.
Talveune ajal on organismi ainevahetus aeglane ja kehatemperatuur on enamasti langenud keskkonnatemperatuuri tasemele; loomad saavad energiat varem talletunud rasvavarust. Eesti selgroogsetest viibivad talveunes kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired. Talveuni on sage imetajate, roomajate ja kahepaiksete hulgas, kuid haruldane lindudel. Ainus lind, kellel esineb talveuni, on uni- öösorr (Phalaenoptilus nuttallii). Ta elab Põhja-Ameerikas ja peitub kaljulõhedes. 6) tarduni loomadel letargia (haigusliku unisuse) erijuht, mille puhul tekib unetaoline seisund, ainevahetus aeglustub tunduvalt ja kehatemperatuur langeb. Tarduni on kaitsereaktsioon järsult halvenenud keskkonnatingimuste vastu (nt. langevad pääsukesed ja piiritajad tardunne kevadiste külmade aegu) ning on tavaliselt lühiajaline. Tardund võib täheldada ka talvel aktiivselt tegutsevatel loomadel (karihiirtel, oravatel), kui ilmastikuolud karmistuvad.
muutumine Kohastumine- pöördumatu, organismi ehituse ja talitluse pärilik muutumine Populatsioon on mingite kindlate tingimustega kohastunud, st. pika aja vältel on tekkinud muutused omadustes, mis tagavad organismide edukuse vastavates keskkonnatingimustes. KÄITUMUSLIKUD Hoiatuskuju Ähvardav käitumine Migratsioon FÜSIOLOOGILISED Anabioos, taliuinak, talveuni, tarduni, suveuni Bioluminestsents MORFOLOOGILISED Kaitsevärvus (valge, triibuline, mimikri, mimees) Hoiatusvärvus Kehaanatoomia muutused Morfoloogilised kohastumused: 1) lendamiseks (linnu tiivad pole kohastumus!) 2) ujumiseks (kala uimed pole kohastumus) 3) kuivas, kuumas kliimas elamiseks (kaetud vahaga) 4) külmas kliimas elamiseks 5) pimedas elamiseks
annaabi.ee 
