17,5 Tabel 1.5 niiskusesisalduse määramine Järeldus Kipsi katsetades arvutasime kõigepealt jahvatuspeenuse, mis tuli 6,48%. Seejärel arvutasime normaalkonsistentsi, mis tuli 51%. See tähendas, et mõõdetud kipsikoguse kohta tuli võtta 51% vett mõõdetud koguse massist. Allika [1] kohaselt pidi see vee kogus olema vahemikus 50..70%. Meie saadud kogus kuulub antud vahemikku. Kui normaalkonsistents mõõdetud, hakkasime mõõtma tardumisaega. Allika [1] kohaselt ei tohi kipstaigna tardumine alata enne 4 minutit ning peaks lõppema 6..30 minuti jooksul. Meie katsel algas tardumine 21. minutil ning lõppes natuke enne 25. minutit. Toas 95% niiskuse juures kuivanud proovikehade keskmiseks paindetugevuseks saime 2,15 N/mm2 ning survetugevuseks 3,84 N/mm2. Kuivatuskapis 50 kraadi juures kuivanud proovikehade keskmiseks paindetugevuseks saime 6 N/mm2 ning survetugevuseks 15,46 N/mm2
1. Kipsitaigna normaalkonsistents Katse Vee hulk, % kipsi massist Taignakoogi diameeter, mm nr 1 166g , 55,3 % Katse ebaõnnestus 2 156g, 52 % D=220 3 146g, 48,7 % D=160 4 150g , 50 % D=185 5.2 Tardumisaegade määramine Tardumisaega määratakse Vicat' aparaadi abil. Graafikus 1 ja tabelis 5.2 on välja toodud katse lõpptulemused. Tabel 5.2 Kipsi tardumisaeg Katse algus: 00:00 00:00 40mm 13:45 38mm
Peenus väljendatakse sõelale jäänud massi ja algkaalu suhtena. Kokku viidi läbi 2 katset ja lõpptulemuse saamiseks võeti aritmeetiline keskmine. 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigna konsistentsi loetakse normaalseks konsistentsiks, kui silindrist välja voolates moodustub koogike läbimõõduga 180 ± 5 mm. Normaalne konsistents väljendatakse vajaliku veekoguse suhtena protsentides kipsi massist. See parameeter mõjutab nii tardumisaega kui ka kipsi tugevust. Vajalik kogus vett, mis moodustab 50–70% kipsi kaalust, valati eelnevalt niisutatud painduvasse kaussi. 50 g kipsi välja puistati 2–5 sekundiks vette ja segati vispliga intensiivselt 30 sekundit ühtlaseks massiks. Pärast segamist valati kips silindrisse, mille sisepind ja alus olid eelnevalt niisutatud. Silindrist lõigati spaatliga ära kipsitaignas. Peale 45 sekundi möödumist tõsteti kiiresti silindri vertikaalselt üles ja mõõdeti saadud koogi
Mida rohkem lisatakse vett, seda väiksem on saadava tehiskivi tugevus. Tugevust suurendatakse vee väljakuivatamisega. Katsetatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 50% algsest kipsi massist ehk 150 g, siis tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 106 mm. Lubatud koogi diameetriks oli 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents saadi 55% ehk 165g g vett, mis tekitas koogi 180 mm, mis on väga hea tulemus. Kolmandana määrati kipsitaigna tardumisaegasid. Tardumisaega mõjutab samuti kipsi jahvatuspeenus ja vee kogus. Katsetatav kips hakkas tarduma 20 minuti pärast alates taigna kokkusegamisest. Tardumine lõppes 31 minutit ja 00 sekundit pärast taigna kokkusegamist. Tardumise pikkus oli 10 minutit ja 30 sekundit. Viimasena katsetati ka kipsi painde- ja survetugevust. Katsekehad, mis valmistati normaalkonsistentsest taignast kuivasid 7 päeva toatingimustes 20 °C juures või ahjus 60 °C juures
annaabi.ee 
