sellest kohe huvitatud. See võib alguses küll kulukam olla, kuid usun, et aastate jooksul saan mina ja ka teised inimesed selle kasulikkusest aru. Minu ja ka teiste heaolu kasv ohustab elusloodust ja selle võimet taastoota ressursse ning pakkuda elusolenditele kvaliteetset elukeskkonda. Inimesed peaksid kokku hoidma loodusvaradelt ja kasutama taastuvaid allikaid rohkem (näiteks tuuleenergia). Samuti aitaks ökoloogilisele jätkusuutlikkusele kaasa mõõdukad tarbimised ja säästlik mõtteviis ja sh ka tegutsemine. Minu ökoloogiline jalajälg pole väga suur, kuid alati saab paremini ning tänu selle arvutamisele sain ma teadlikumaks enda kulutustest kui varem. Nüüdsest proovin kasutada elektrit, vett ning ka transporti säästlikumalt ja üritan suunata enda, sõprade ja ka pereliikmete mõtlemist rohkem säästlikkuse poole. Usun, et ka iga väiksem püüe ökoloogilse jalajälje vähendamisele toob õnnetunde ja rahumeele.
Ajavahemikul 1997-1998 vähenes kuritegude arv märgatavalt. Kõige väiksem registreerimiste arv oli aga 2001 aastal, mil see oli 52 avaldust aastas. Kõrget kuritegude arvu 1994 aastal võib põhjendada mitmeti: 1994 aastaks oli Eesti Vabariik taasiseseisvunud ning majanduslik olukord Eestis oli üpriski kesine. Paljud vene sõjaväelased olid töötud ning puudus kontroll kurjategijate üle, kes said vabalt liikuda ühest liiduvabariigist teise. Sagenesid alkoholi tarbimised ning algust hakkab saama selline sotsiaalne nähtus nagu alkoholism ja narkomaania. 11 4. Vägistamiste statistika Eestis võrdluses teiste riikidega. 40 36 35 USA 30
arvu kohta, võib kasutada moodust, kus tarbimise prognoos leitakse kas- vutempo alusel: Wn = W0 × (1 + a ) n (1.1) kus Wn – elektritarbimise prognoos n-ks aastaks W0 – elektritarbimine lähteaastal a – elektritarbimise kasvutempo Elektritarbimiseks lähteaastal tuleb võtta viimasel kalendriaastal alajaama läbinud energiakogus (vastavalt arvesti(te) näidule). Nii siin kui edaspidi tuleb tarbimised taandada pika aastaterea keskmisele temperatuurile. Tarbimise kasvutempo võib hinnata mineviku statistika põhjal kuid õi- gem on kasutada eksperthinnanguid eeldatava majandusliku kasvutempo alusel. Võiks lähtuda näiteks Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi poolt hinnatud SKP regionaalsetest kasvutempodest, korrigeerides neid, arves- tades kohalike omavalitsuste poolt antud hinnanguid. Ilmselt pole õige rakendada näiteks samas regioonis paiknevatele Tartu linnale ja Peipsi-
annaabi.ee 
