Otepää piiskoplinnus
vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest (ehtenõelad,
hoburaudsõled, kirves) ja II aastatuhande algusest (ehted, mõõgatupe ots, ammu- ja
nooleotsad).
Linnust on esmakordselt mainitud 1116. aastal Vene leetopissis, kui Novgorodi
vürsti väed selle alla sõjaretke tegid.
13.sajandil oli Otepää nii vene kui ka Henriku Liivimaa kroonika andmetel Lõuna-
Eesti üks tähtsamaid keskusi ning muistse Ugandi üks kahest keskusest Tartu
(Tarbatru) kõrval. Mõlemad kasutasid koha maakeelest tõlgitud nime: Medvezja
golova ja Caput ursi. Linnus ise koosnes tõenäoliselt kõrgemal astangul olevast
pealinnusest ning madalamal astangul asuvast eeslinnusest. Linnuse nime algupära
ei ole teada; on vaid oletatud, et linnamägi võis olla karu või karupea kujuline või
kandis karu-tüvelist nime keegi linnuse või muistse Ugandi vanematest. Sakslased,
muide, seda nime hilisematel sajanditel enam ei tõlkinud, kuni 20 sajandini käibis
annaabi.ee 
