aluste rikkuste valitseja. Sarnane jumalus on ka Sotimaal. Caesar võis selle nime all pidada silmas üleüldse (paljusid) esivanemate kultust(eid). Dis-Pateri taga võib olla gallide Sucellus (tõlkes ,,hea lööja"). Ka allilmajumalana austatud. Käes mingi pikavarreline vasar. Võib olla ka Cernunnos. Iirmaal võis olla Beaune. 17. Gallia-keldi jumalad Lucanuse järgi. Lucanus nimetab kolme tähtsat jumalust: Teutates, Taranis, Esus (levinud arvamus, et need olid mandri-Gallia peajumalad). · Teutates talle toodi Lucanuse sõnul inimohvreid uputamise teel. Vt Gundestrupi katel (3.-4. saj e.m.a.) · Taranis äikesejumal; nimi peaks tulema sõnast ,,taran" e vana-keldi k ,,kõuemõmin". Räägistakse kahest ohvrist: Lucanuse arvates elusalt matmine puutünnis; Caesar räägib suurtest vitstest korvidest, mille sees inimesed elusalt
pannud midagi kirja. Interpretatio romana ....... Paljujumalalaine kultusreligioon u 400 jumalust, suurem osa jumalatest oli kohaliku tähtsusega: Arvenorix Allobrogix Parisius (kohalike hõimude kaitsejumalad) 1) Hõimujumalad 2) Naissoost emajumalatarid või looduse kaitsejumalad (matronae ema ld keeles) 3) Üld-keldi jumalad Ülistati Mercuriust, Apollot, Marssi, Jupiteri ja Minervat. Lucanus nimetab ära kohalikud jumalanimed: Teutates = Mars (sõjajumal) Taranis= Jupiter (walesi keeles kõmri keeles taran tähendab päikse) (ühes käes ratas, teises käes välk) Esus= Mercurius (viljakusjumal, keda seostatakse taimekasvatuse, kaubanduse ja kunstiga) Apollo= Belenus Minerva= Belisama, kehastas emadust, viljakust Cernunnos suur viljakusjumalus, kujutati hirvesarvedega metsa ja viljakusjumalus, istub jalad risti, natuke lootose poosis Grannus tervise- ja päiksejumalus
annaabi.ee 
