Eesti ühed ulatuslikumad 1200 ruutmeetrisel krundil ja kolme meetri sügavuselt, ja annavad ülevaate eeslinna asustuse kujunemisest. «Meil on just praegu seal välja tulemas keskaegse hoone kontuurid,» ütleb arheoloog Ulla Kadakas. Linnale omaselt on leide väljakaevamisel küll palju, ent markantsemad neist ilmselt varasest keskajast pärit täring ja väiksem pistoda. «Pistoda on unikaalne selles mõttes, et see polnud lahinguväljale mõeldud taparelv, vaid pigem kurjategija tööriist,» räägib Kadakas. Kas kurjategija kasutas seda kellegi vigastamiseks või siis inimeste röövimisel hirmutamiseks, jääb üle muidugi vaid oletada. 7.Kaupmehe kirst Tallinna lahest Hobisukeldumisega tegelev mees leidis tänavu suvel Tallinna lahest umbes seitsme meetri sügavuselt 13. sajandi kaupmehe kirstu. Umbes meetri pikkuses kastis oli kokku üle 200 hõbemündi, mis Eesti Ajaloomuuseumi teaduri Ivar Leimuse määrangu kohaselt on pärit 13.
Isik, kelle tahtel ja teol ei olnud mõjutada reaalset lõpuleviimist ei ole täideviija. Nt palgamõrvas keegi tellib teise isiku tapmise, maksab selle eest raha ja annab talle püstoli, siis see kas see tapmine pannakse toime või mitte ei sõltu tapmise tellijast ja toimepanija võib ostustada kas ta laseb või ei lase. Kihutaja ehk kes mõrva tellis võib järgi joosta ja öelda, et ära tee, aga reaalne võimalus tapmine tegemata jätta on isikul, kellel oli taparelv. Täideviija on see, kes valitseb tegu ja valitseda on võimalik: 1)valitsemine tegevusega – ehk kui inimene ise teebki selle teo ja täidab koosseisutunnused - üksiktäideviimine 2)valitsemine ülekaalukalt- üks inimene omab teise isiku üle sellist võimu et teine isik käitubki nii nagu esimene tahab, selline valitsemise vorm on vahendlik täideviimine ehk vahendlik täideviimine 3)funktsionaalne teo valitsemine- seda on vajalik nendel juhtudel,
annaabi.ee 
