Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
mõeldav ainult ratsionaalse organiseerimise juures. Teiselt poolt ei suuda
väikerahva kultuur alati hiilata tippudega (mida on siiski suutnud näidata näit.,
Norra), tema tee on läbilöömine maailmas kõrge rahvusliku kultuuri tasemega,
millel kerkivad tipud on rahva edasiviijateks, — nad võivad ju ka väljaspool silma
paista. Nii mõistetud rahvuskultuur ei pääse jällegi mitte mööda maast, — see
ongi see avar alus, mille kõrget taset taotlegugi haridus- ja kultuurpolitika. Tõelist,
elulist haridust ja rahvuslikku kultuuri maale, kultuuri kandepind avaramaks!
*
Lõpetades need katkendlikud pooltoored mõttevisandid, möönan, et esitatu on
veel kaugel, võib-olla vägagi kaugel selle tõe fikseerimisest, mis on tulemas
üleelatava murdeaja järel; samuti ka, et esitatus leidub vast liialdatud üldistamisi,
teenimatuid teravusi ja kindlasti küllalt väiteid, mis pole ammugi uued. Kuid