Taoism
iseegi Tao poole tagasipöördumine on hälve. Kõik peab tulema loomulikult. Kohe kindlasti ei
tohiks Taod pidada Jumalaks või midagi selliseks selle lääneliku kontseptsiooni kohaselt. Tao
on asjade seesmine protsess, Taoni võib jõuda kõigest loobumisega, mitte õppides ja enda
täiendades vaid vastupidi kõigest sellest lahti öeldes. Laozi eitab igasuguseid norme, reegleid
sest kui kõik liigub oma loomuse järgi, siis pole neid üldse vaja. Seetõttu on taostlik filosoofia
igasuguse hea ning halva liigitamise vastu, sest see ise põhjustab halba.. Kõik on suhteline
ning iga tähendust saab kirjeldada vaid võrdluses teisega.
Daodejing on tohutult vääriti mõistetud teos. Mao-gi leidis sealt oma sõjateooria ning
revolutsioonilise vägivalla õigustust. Mao vastased leidsid sellest hoopis vastupidist.
Kristlased, leidsid sealt kristlikke arusaamu, budistid jälle budistlikke.