Beethoveni klaverisonaadid
13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval
teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib
dramaatilist ooperiavamängu.
Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57,
,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga. ,,Appasionata" on üks väheseid teoseid,
kus traagika jääb domineerima ka lõpplahenduses. Enamasti lõppevad tema kangelaslikud
teosed ohjeldamatute tantsustseenidega. Selline on ka ,,Appasionata" III lõpp, ent see pole
nagu tavaliselt rõõmsalt juubeldav, vaid temas võidutseb sügavaim elutraagika nagu
surmatantsus.
Sonaat nr. 21 (C-duur, op.53, ,,Waldstein") on imetlusväärne plastilise kompositsiooni
poolest, mis traditsiooniliste vormiosade piire hajutab ning kasutab vormielemente
mittetähenduslikult.
Sonaat nr. 26 (Es-duur, op. 81 ,,Les Adieux"). See on Beethoveni ainus programmiline
annaabi.ee 
