Vaimulik ja ilmalik muusika barokiajal - Oratoorium ja passioon
Itaalias oli 17. saj. ilmalik kantaat
üks armastatumaid zanre. Meistrid: ALESSANDRO STRADELLA (mõrvatud 1682),
ALESSANDRO SCARLATTI (+1725), HÄNDEL, BACH.
INSTRUMENTAALMUUSIKA BAROKI AJAL
Kujunemisajal olid sageli vabad koosseisud, aegamisi kujunes spetsiifiline mängutehnika.
Orelimuusika
Vokaalpalade töötlused. Tähtis helilooja oli Rooma Peetri-kiriku organist FRESCOBALDI.
Süit
Ammu oldi tantse järjestatud tantsupraktikast lähtuvalt, näiteks sammtants (enamasti 2-
osalises mõõdus) ja hüppetants (enamasti 3-osalises mõõdus). Süidilikus tsüklis olid osad
reeglina samas helistikus. 16. saj. ilmusid tantsukogumikud lautole.
Lautosüidid tõrjuti aegamisi kõrvale klavessiinisüitide poolt. FROBERGER'i (+1667)
loomingus kujunes kindel 4-osaline süidi tsükkel:
ALLEMANDE (saksa tants), COURANTE (prantsuse-itaalia), SARABANDE (hispaania),
GIGUE (inglise).