Nimetu
(lepp, kask, kadakas, toomingas)
Keskmiselt kõvad puuliigid 5000-6500 N/cm2 (jalakas, sarapuu,
remmelgas)
Kõvad puuliigid - otspinna kõvadus 6500-10000 N/cm2 (lehis,
tamm, vaher, saar, pihlakas, õunapuu).
Väga kõvad puuliigid - otspinna kõvadus üle 10000-15000 N/cm2
(pöök, sirel, pukspuu).
Ülikõvad puuliigid üle 15000 N/cm2 (eebenipuu, guajakipuu)
Lehtpuudel on ristpinna tugevus 30%, okaspuudel 40% kõrgem
radiaan- ja tangentsiaalpindade kõvadusest.
Hõõrdetakistus.
Hõõrdetakistus on suurem tihedamatel ja peenemate pooridega
puidul, ka niiskussisalduse vähenemine suurendab
hõõrdetakistust.
Hõõrdumise seisukohast on puidu ristlõikepind kõige tugevam
ning seepärast kasutatakse seda näiteks nn "pakkpõranda"
pinnana. Paremuselt järgmine on puidu radiaalpind. Kõige
nõrgema hõõrduvusega on tangentsiaalpind.
Lõhestuvus.
Lõhestuvuseks nimetatakse puidu tükeldamist kiilutaolise
annaabi.ee 
