Värskelt raiutult ja niiskes olekus eritub lõhna tugevamalt, kuid mõnel puuliigil on ka kuivana lõhn säilinud, näiteks kadakas. Lõhnatud puud on kuuse küpspuit, mida kasutati toiduainete pakkimiseks, kuna see puit ei sisalda aromaatseid aineid, mis võiksid toidu maitset mõjustada. Pöök ja pärn on lõhnatud. Puiduläige Töödeldud puidupinnal tuleb läige esile radiaallõikes, kuna seal on säsikiired kõige paremini nähtavad. Tangentsiaalpind on harilikult läiketu ja tüve ristlõige hoopis matt. Puidu mehaanilised omadused. Puidu mehaaniliseks omaduseks nimetatakse puidu võimet avaldada vastupanu välistele mehaanilistele jõududele. Välisjõud võivad olla: · staatilised · dünaamilised · vibratsioon · pikaajaliselt mõjuvad Staatilised jõud e koormused toimivad sujuvalt, ühes suunas, jäädes suuruselt kas püsivateks või vähesel määral kasvavad.
Aja jooksul võib antud värvus muutuda kuldpruuniks, hallikaspruuniks või halliks, olenedes sellest, kui suurel määral ilmastik ja tuuled puitu mõjutanud on. Õlis lahustatavad puidukaitsevedelikud on harilikult värvitud. Kreosoodiga immutatud puit on must või pruunikasmust, kuid pleekub valguse käes tasapisi heledamaks. Läige, tekstuur, lõhn Puidu läige tuleb kõige paremini esile radiaallõikes, kus on säsikiired kõige paremini nähtavad. Tangentsiaalpind on tavaliselt läiketu ja tüve ristlõige hoopis matt. Küllaltki läikiva puiduga on saar, kask, vaher ja pärn, peaaegu läiketu on aga pöök. Puidu tekstuur Tekstuur on muster, mis tekib puidu pinnale anatoomiliste elementide läbilõikamise teel. Tekstuuri moodustavad aastarõngad, säsikiired, puidukiud ja sooned, mis kõik kuuluvad puidu ehituse alla, seega on puidu tekstuuri ja ehituse vahel otsene seos.